Millise klubi rütmis tuksub Charles III süda? Keda toetas Elizabeth II?

Kuigi kuld ja kard saadab Briti kuninglikku pere igal sammul, ei tähenda see, et selle liikmed lähtuksid lemmiklubi valides säravatest tiitlitest. Ei. Kui Inglismaal on teemaks jalgpall, tuleb kuulata ikkagi südame häält ning nõnda talitasid ka Elizabeth II, Charles III ja tulevane riigipea prints William.

Saladus lekkis koridoris

Mullu siitilmast lahkunud Elizabeth II üritas jalgpallis, nagu ka paljudel teistel elualadel, hoida neutraalset joont. Sellest tulenevalt polnud kuninganna lemmikklubi pikalt üldsusele teada, olgugi, et tegelikkuses oli ta 1960ndates alates elanud salamisi kaasa West Ham Unitedi tegemistele

See, et riigipea The Hammers’it – nõnda West Hami kutsutakse – toetas, sai avalikuks 2009. aastal, kui kuninganna juhuslikult kuulis, kuidas Buckinghami Palee töötajad arutasid klubi rivaliteeti Millwalliga, ning otsustas sõna sekka öelda.

Puurist välja lennanud linnuke jõudis õige kärmelt ka Inglismaa (kõmu)meediani, mispeale hakkasid nood asja uurima, kuniks saidki vastava kinnituse.

„Kuninganna ei tahtnud, et inimesed teaksid, keda ta toetab, kuna soovib näida neutraalne. Aga saladus sai tõepoolest avalikuks, kui ta kuulis, kuidas üks Millwalli poolehoidjast töötaja arutas kolleegiga klubide omavahelist derbit. Töötajad olid vahejuhtumist parajalt šokeeritud, kuna tegemist pole ikkagi päris traditsioonilise West Hami toetajaga,“ sõnas kuningakoja allikas väljaandele Mirror.

Tuli lugeda ridade vahelt

Praeguse riigipea Charles III lemmiksats tuli avalikuks kolm aastat hiljem ehk 2012 aastal, kui ta ühe heategevusprojekti raames Burnleysse sõitis. Külastuskäigu ajal uuriti toona veel Walesi printsi tiitlit omanud Charlesilt, miks ta just 73 000 elanikuga väikelinna oma plaanidesse võttis?

„Burnley on elanud üle väga raskeid aegu ja ma üritan leida lihtsalt võimalusi, kuidas asju uuesti paremale teele juhtida ning süstida kogukonda lootust,“ kulges ta esmapilgul veidi ümmargusena tundunud vastus.

Ent tegelikult oli kõik selgemast selgem. Nimelt oli kahekordne riigi meister – Burnley tiitlid tulid hooaegadel 1920/21 ja 1959/60 – alates 1970. aastast olnud allakäigu trepil, pudenedes Inglismaa kõrgliigast koguni neljandale(!) tasemele.

Esiliigaski õnnestus neil uuesti tõsisemalt kanda kinnitada alles 2000ndate keskel, mille krooniks oli 2008/09 hooaja viies koht ja läbi play-off kadalipu välja võideldud koht Premier League’is.

Trett kõrgliigasse piirdus toona aga ühe hooajaga, nagu ka kahel järgmisel puhul – 14/15 ja 21/22 –, kuid seda viga on neil võimalik parandada järgmisel hooajal. Nimelt võitis Burnley tänavu Inglismaa esiliiga, mis tähendab, et sügisest saab kuningas Charles III oma Turf Moor’i – klubi kodustaadion – VIP-piletit kasutada just Premier League’i mängudel.

Prints on jalgpalliliidu president

Jalgpall on äärmiselt südamelähedane ka kuninga vanima poja, prints Williami jaoks, kes on esiklapse rollist tulenevalt troonipärimise järjekorras esimene. See pole aga tema ainus kohustus, sest alates 2006. aastast on prints ka Inglismaa jalgpalliliidu president

Kuigi osalt sümboolne roll, mida eraldataksegi spetsiaalselt ühele kuningliku pere liikmele, näitab seegi, et William oli nõus seda vastutust kandma – vahemikus 2000 – 2006 täitis rolli Elizabeth II teine laps, Duke of Yorki tiitlit kandev prints Andrew – tema vutilembust.

Igapäevaselt tuksub prints Williami süda aga Aston Villa meeskonna rütmis ning aeg-ajalt võib teda ka The Lions’ite – nõnda Birminghami klubi kutsutakse – mängudel kohata. Nõnda oli troonipärija kohal näiteks 2015. aasta FA karikafinaalil, mille tema lemmikud paraku 0:4 Arsenalile kaotasid.

Triumfe pole ise näinud

Õnnetul kombel ongi läinud nii, et oma eluajal pole William lemmikute ühtegi suurt triumfi näinud. Villa viimane liigavõit jääb hooaega 1980/81 ja isegi nende kuulus Meistrite liiga triumf 1982. aastal juhtus ca kuu aega enne printsi siia ilma sündimist.

See aga põhikoolis vuttmängu ära armunud Williamit ei morjenda, sest, nii imelik kui see ka pole, just sel põhjusel ta Villat fännama hakkaski.

„Kõik mu sõbrad fännasid omal ajal kas Manchester Unitedit või Chelseat, kuid mina ei tahtnud hüpata võitvate meeskondade pardale. Tahtsin omale meeskonda, kes istub tabeli keskel, pakkudes nõnda rohkem emotsioone ja üles-alla hetki. Lisaks on Villal väga suur ajalugu.

Mul on ka palju sõpru, kes samamoodi Villat toetavad: üks esimesi kohtumisi, mida ma omal ajal vaatamas käisin, oli FA karikasarja mäng Boltoni vastu. Samal aastal jõudsime ka finaali, kuid kaotasime paraku Chelseale.

Aga see kõik oli ikkagi fantastiline: istusime fännide keskel, punane püts peas, ja nautisime elu. See oli võimas atmosfäär ja kogu kamraaderlus oli midagi sellist, mis mind automaatselt tõmbas,“ on prints BBC-le meenutanud.