Mis on Maccabi võiduseeria valem?

Korvpalli Euroliigas pole praegu kellelgi pikemat võiduseeriat kui Tel Avivi Maccabil. Kuus mängu järjest vastased selili pannud Iisraeli hiid on pärast veebruaris peetud kolmenädalast pausi saanud oma mootori kenasti nurruma ning asi pole ainult selles, et mõni pallur on Maccabit kohtumisest kohtumisse tassinud.

Esmalt tuleb muidugi toonitada, et mängukalender on Maccabile naeratanud, sest viimases kuues lahingus on vastamisi mindud ainult klubidega, kes asuvad neist tabelis allpool. Samas polnud ju tegemist kurrunurruvutisaarte satsidega, vaid Euroliiga klubidega, kellest mitmed võitlevad play-in’i pääsemise nimel.

Maccabi läks koondise ja karikamängude tõttu tehtud pausile 13 võidu ja 13 kaotusega. 19 võiduni jõudmine on nad tabelis tõstnud seitsmendaks ja pole välistatud, et Oded Kattashi hoolealused kindlustavad otsepääsme veerandfinaali, kuna viimases voorus omavahel kohtuvad Olympiacos ja Istanbuli Fenerbahce on vaid ühe võidu kaugusel.

Samas pole esikuuikusse tõusmine üleliia tõenäoline, kuna nii Kreeka kui ka Türgi gigandid on (väga) heas hoos. Pealegi, kui Maccabi jõuaks Olympiacose, Fenerbahce või mõlemaga ühele pulgale, jääksid nad surnud ringis viimaseks.

Aga selge on see, et hoogu tõusnud Maccabist on saanud klubi, kellega ei taha play-in’is keegi vastu minna. Miks?

Suur trio

Kui hooaja eel võis arvata, et Maccabi vankri ohjad on tagameeste Wade Baldwini ja Lorenzo Browni käes, siis tegelikult on vedavateks jõududeks olnud Baldwin, ääremängija Bonzie Colson ja tsenter Josh Nebo.

Baldwin oli juba ka eelmisel hooajal liiga üks paremaid tagamehi, aga tema tänavune hooaeg algas keeruliselt, kuna ameeriklane sai vigastuse tõttu esimest korda väljakule alles seitsmendas voorus Müncheni Bayerni vastu.

Alates 10. jaanuari kohtumisest Bologna Virtusega on Baldwin aga saavutanud imelise hoo. Halvimal juhul on ta visanud 14 punkti ning tegi 30. voorus Villeurbanne’i ASVELi vastu Euroliiga hooaja efektiivsusnäitaja rekordi, kui kogus mängus Prantsusmaa klubiga PIRiks 46. Eelmises voorus jõudis sama arvuni Fenerbahce ääremängija Nigel Hayes-Davis.

Baldwini märtsikuu tipphetked:

Ent Baldwin on Maccabile palju-palju enamat kui punktimasin. Ta on rünnakul nii terav ja nõuab nõnda palju tähelepanu, et tihti tuleb teda peatada mitme mehega, kuid ameeriklane pole teps mitte kitsi ja kui kaaslane on vaba, söödab Baldwin talle palli.

Kuigi Baldwinile on sel hooajal palju ette heidetud tujutsemist ja isetsemist, siis esimese poole osas pole suurt midagi teha – ka NBAs mänginud pallur lihtsalt on emotsionaalne inimene, aga aastatega on ta muutunud selgelt rahulikumaks. Ja mis puudutab isetsemist, siis seegi on igati õige märkus. Aga kas Mike James, Shane Larkin või Keenan Evans on mängijad, kes vahepeal ei isetse? Mõnikord on paratamatu, et võistkonna superstaarid teevad, mida tahavad.

Nebo on koos Monaco korvialuse jõu Donta Halliga Euroliiga üks tugevamate vedrujalgadega mehi, sest nii lauapalli nimel võideldes kui ka alley-oop sööte realiseerides hüppab tsenter ainult veidi utreerituna peaga lakke.

Ameeriklase statistika on muljet avaldav. Maccabi võiduseeria jooksul on Nebo toonud keskmiselt 14,3 punkti, tabades suisa 74% kahepunktivisetest. Lauapalle on ta maha võtnud 8,8 kohtumise kohta, millest tervelt 4,2 on tulnud ründelauast. Viimase kuue mängu arvestuses on tema lähim jälitaja Ateena Panathinaikose suur äär Konstantinos Mitoglu (2,8).

Nebo stiilinäited Belgradi Crvena Zvezda vastu:

Nebo pole ainult korvi- ja laualõvi, vaid annab Maccabile kaitses mõõtme, mida ükski teine korvialune ei suuda – ta on rim protector ehk turvab kaitses kolmesekundiala. Tõsi, Nebo pole selles vallas absoluutne eliit, selle au eest võiksid võidelda Nikola Milutinov, Moustapha Fall ja Walter Tavares.

Teist hooaega Euroliigas mängiv Colson liimib Maccabi taga- ja eesliini suurepäraselt kokku. Võiduseeria jooksul on ta toonud 14,3 silma mängu kohta, tabades väljakult 57% ja kaare tagant 53%. Ta on faktor ka lauas ja Maccabi parim individuaalne kaitsemängija, kes võib katta nii tagamehi kui ka ääri.

Rünnak, rünnak, rünnak

Maccabi säras juba eelmisel hooajal rünnakul ning suviseid värbamisi vaadates oli selge, et sama jätkub ka sel hooajal. 100 rünnaku kohta – statistikakeeles on selle nimi ORTG – viskavad Kattashi juhendatavad 118,4 punkti, jäädes alla vaid Fenerbahcele (120,1), Madridi Realile (119,8) ja Istanbuli Anadolu Efesile (119,7).

Võiduseeria ajal on kuuekordne Euroliiga meister – muide, viimasest tiitlist möödub sel kevadel kümme aastat – visanud keskmiselt 92,5 punkti. Rohkemat on suutnud vaid Fenerbahce (97,5), kolmas klubi 90 või enama silma klubis on Efes (91).

Viimases kuues mängus on Maccabi ORTG tõusnud 127,3ni ning statistika reedab, et Iisraeli hiid on eeskätt keskendunud kahepunktivisetele. Jah, nad pole ka kaugelt teps mitte halvad viskajad, – protsent 36,7, mis on paremuselt seitsmes – aga võiduseeria jooksul on tehtud tervelt 44,2 kahepunktiviset (enim), millest on realiseeritud 58,9% (6.).

Asi pole ainult selles, et Baldwin, Nebo ja Colson möllavad, vaid ka Maccabi vahetusmeeste hulgas on mängijaid, kes on kolmesekundialas ja selle lähistel väga ohtlikud. Näiteks kuubalasest tsenter Jasiel Rivero, kelle kaitse on nagu on, aga näiteks kahepunktiviskeid on ta viimases kuues kohtumises tabanud peaaegu 60 protsendiga. Või ameeriklasest suur äär James Webb III, kelle kaheste protsent on tervelt 77,7.

Rünnakunumbreid vaadates on Maccabi veel mitmes asjas tipus või sellele väga lähedal. Näiteks on nad viimases kuues mängus võtnud keskmiselt enim ründelauapalle, saanud kõige vähem kulpe, teinud peaaegu kõige vähem pallikaotusi ja jaganud peaaegu kõige rohkem resultatiivseid sööte.

Kaitses on mindud palju paremaks

Hooaja lõikes on Maccabi lasknud endale 100 rünnaku kohta visata keskmiselt 116,9 punkti, millega ollakse DRTG tabelis tagantpoolt viiendad. Viimases kuues mängus on sama näit aga 106,8, mis on liiga paremuselt teine.

Tolle kuue kohtumise jooksul on Maccabi lubanud vastastel visata 78,5 punkti, millest vähem on kirjas Panathinaikosel (76,7) ja Olympiacosel (71,3). Hea kaitsemängu märgiks on ka tõik, et Maccabi vastu tehakse palju pallikaotusi (14,5) ning nad ise teevad ohtralt vaheltlõikeid (9,2).

Samuti väärib väga suurt kiitust Maccabi perimeetrikaitse. Esiteks on vastastel olnud väga keeruline seda murda, teisalt on Iisraeli klubi saanud väga hästi hakkama kaugvisete pidurdamisega.

Näiteks on viimases kuues mängus tehtud Maccabi vastu 28,8 kolmepunktiviset kohtumise kohta, mis on liiga parim näitaja. Neist on sisse saadud 32,9%, mis on vastava pingerea paremuselt neljas. Ja siinkohal ei saa öelda, nagu oleks Maccabi võiduseeria jooksul mänginud kehvasti viskavate tiimide vastu, kuna näiteks Kaunase Žalgiris on kolmeste tabavusprotsendi järgi Euroliigas number üks.

Kõike arvesse võttes on huvitav jälgida, kuidas läheb Maccabil 33. voorus Barcelona vastu. Kui seni on võiduseeria jooksul mängitud tabeli teise poole klubidega, siis nüüd minnakse külla tabeli neljandale klubile. Tõsi, Hispaania tiimi kaitse on viimastes voorudes olnud nigel ja see on mõistagi muusika Maccabi kõrvadele.

Loodetavasti annab põhihooaja lõpp meile vastuse, kas Maccabi on hooaja edenedes tõesti saanud palju-palju paremaks või pandi võiduseeria kokku suuresti tänu soodsale mängugraafikule.