NBA saladuseloor ja talendi raiskamine: üllatusmuna Bruno Caboclo

Bruno Caboclo mõistmiseks on vaja ellu äratada koodimurdja Alan Turing. See, mida näevad praegu Euroopa korvpallisõbrad, pole minevikku vaadates teps mitte üllatus.

Brasiillase võimetes on võimatu kahelda nagu ka selles, et tema kõige nõrgem lüli on tema pea. Kui Caboclo saaks oma korvpalli IQ paika, oleks tegemist Euroopat domineeriva korvialuse jõuga.

Selle asemel kulges tema seni esimene ja ainus Euroliiga hooaeg nõnda, et kui kohati nautis Belgradi Partizan vapustavat Caboclot, siis palju rohkem oli õhtuid, kus peatreener Željko Obradovic röökis end näost tavapärasest veelgi punasemaks, sest sambamaa mees ei pidanud kokkulepetest kinni või tegi rumalaid vigu.

Caboclo kuulas kalanäoga pealt, istus pingile ning paistis, nagu tal oleks legendaarse juhendaja sõnavalingust täiesti kama kaks.

28-aastane suur äär või tsenter pole ebastabiilne ainult väljakul, aga ka selle kõrval. Eelmisel suvel lõi ta käed Itaalia klubi Veneetsia Reyeriga, kuid ei andnud end näole, üritas naasta NBAsse ning maandus lõpuks Partizanis.

Käesoleval off-season‘il on käinud kõva trall selle üle, kas Caboclo jätkab Serbia hiius või mitte. Paistab, et mängija lahkub ning tema uueks leivaisaks võiks olla tuleval hooajal Iisraeli meistriks pürgiv Tel Avivi Hapoel, kes on väidetavalt nõus maksma talle poolteist miljonit dollarit hooaja kohta.

Kuivõrd Caboclo on mängija, kelle puhul on kas käsi kullas või seesamunegi mullas, tundub Euroopa korvpali mõistes väga suur palk kõike muud kui targa lükkena.

Aga mida ka mina tean. Ma pole tippkorvpallis töötanud päevagi.

Samas pole Caboclo virvarr Euroopa klubidega nii üllatav, kui teada tema tausta. Veidi enam kui kümme aastat tagasi vahetas Brasiilias kaks päeva enne hooaja algust klubi. Miks? Sest vaesest perest pärit talendile pakuti teisest kohast väga palju raha.

Hiilgavad gabariidid

Caboclo kerkis korvpallisõprade radarile 2014. aasta suvel, kui Toronto Raptors valis 208 cm pikkuse ja 231 cm siruulatusega – võrdluseks: Madridi Reali kraana Walter Tavaresi siruulatus on 236 cm, aga aafriklane on Caboclost 12 cm pikem – mängija NBA draft‘i 20. pallurina.

Unistuste liiga maailm oli šokis. Caboclo oli täiesti tundmatu suurus, kellest oli teada nii palju, et ta tuleb Sao Paulost ning on suurepäraste füüsiliste eeldustega, aga ka väga toores. Kohe väga!

Või nagu ütles telekanali ESPNi rahvusvaheliste noormängijate ekspert Fran Fraschilla: “Ta on kahe aasta kaugusel, et olla kahe aasta kaugusel.” Spetsialist selgitas hiljem, et mõtles oma nüüdseks kurikuulsa tsitaadiga vaid seda, et Caboclo polnud võimeline NBAs mängima.

Teisisõnu: Caboclo oli täielik lotopilet, kellest ei oodatud midagi. Kui sa polnud just seotud Raptorsiga.

Samas oli Caboclo ootamatu esiletõus korvpallikaardile loogiline, kuna ka Brasiilias kerkis ta äkitselt eikellestki kellekski. Korvialust jõudu tabas 16-aastasena võimas kasvuspurt ning sealsed treenerid ei suutnud uskudagi, kuidas alati oma võistkonna kõige lühemast poisist oli saanud umbes kahe meetri pikkune nooruk, kelle siruulatus oli 227 cm.

See tundus võimatuna, aga ei olnud, sest tema treener mõõtis seda uskumatusest kolm korda ja sai iga kord sama tulemuse.

Lisaks vägevale gabariidile oli Caboclo väga hea koordinatsiooni ja viskega. Ta säras NBA talendilaagris Basketball Without Borders (BWB), kus nimetati MVPks.

Eduka BWBga teenis Caboclo Raptorsi tegevjuhi Masai Ujiri tähelepanu. 2013. aasta detsembris läks NBA ainus Kanada klubi talenti Brasiiliasse vaatama ning tiimi rahvusvahelise skautimise juht Patrick Engelbrecht kohtus Brasiilia noortekorvpalli läbi ja lõhki tundva Andre Germanoga, kes jagas Raptorsiga infot ja enda tähelepanekuid.

Üks neist oli ennustus, et Caboclo on suure tõenäosusega nii füüsiliselt kui ka vaimselt hiline tärkaja. Raptorsit see ei heidutanud.

Kaks klubi, kaks nägemust

Kuigi Ujiri soovis, et Caboclo jääks ainult Raptoris pihtide vahele, jahtis teda ka Indiana Pacers. Kahe klubi nägemused andeka palluri lähitulevikust olid täiesti erinevad.

Pacers soovis Caboclo kolmeks aastaks Euroopasse saata ja vaadata siis, kas ta on NBA kõlbulik või mitte.

Raptors tahtis Caboclo kohe Torontosse tuua ja tulle visata. Mõistagi meeldis mängijale ja tema klubile see plaan rohkem, kuna nii oli võimalik kiiremini teenida suurt raha.

Kui muidu mängis Caboclo palju, siis 2014. aasta esimeses pooles käis ta väljakul üsna vähe. Raptors palus tema klubi Pinheirot, et nad aitaksid teda teiste eest peita. Et keegi ei saaks Caboclost sotti ette.

Muidugi, täit pilti polnud ka Raptorsil. Neil oli konkurentidest lihtsalt rohkem infot.

Tänaseks on selge, et kui Caboclo ei saa peas asju kiiremas korras korda, on tema NBA unistus maha maetud. Seitsme hooajaga jäi tal unistuste liigas vöö vahele 107 kohtumist, kuid vaid Memphis Grizzliesis teenis ta arvestatavalt mänguaega.

2018/19 hooajal vastu antud 8,3 punkti ja 4,6 lauapalli näitasid taaskord, et Caboclo oskustes ei maksa kahelda. Aga ta on nii ebastabiilne, et tema peale ei saa loota.

Laias laastus on Caboclo profikarjäär näinud poolteist head hooaega. 2021/22 naasis ta kodumaale Sao Paulosse ning krooniti nii Ameerika maailmajao Meistrite liiga kui ka Brasiilia meistrivõistluste MVPks.

Seejärel üritas ta G-liiga kaudu NBAsse tagasi ronida, kuid maandus 2023. aasta alguses Saksamaal Ulmi Ratiopharmis, kus ootas ees koondisekaaslane Yago dos Santos. Caboclo oli võimas nii koduliigas kui ka EuroCup’is ja aitas Ulmi üllatustlikult Saksamaa meistriks.

Aga kes teab, võib-olla läheb Germano ennustus täide ning loodetavasti ei mäletata Caboclot ketse varna riputades kui meest, kelle suurepärased eeldused jäid laias laastus realiseerimata.