Olümpia unustamatu hetk: 13 aastat ainult võitnud legendi krahh

Hüüdnimed Venemaa King Kong, Aleksandr Suur ja Novosibirski Kraana annavad aimu Aleksandr Karelini võimsusest ja edust. Siberist pärit maadleja domineeris tiitlivõistluseid üle kümne aasta, enne kui kohtus 2000. aasta Sydney olümpia finaalis üheksalapselisest perest sirgunud Rulon Gardneriga.

Muidugi on ajalugu näinud omajagu sportlaseid, kes suudavad oma ala hoida aastaid raudses haardes, võita kulda ja karda ning püstitada rekordeid. Karelin on aga ääretult erakordne näide.

Alustame lihtsamast statistikast. Karelin võitis Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus – mehed võivad kaaluda kuni 130 kg – kolm järjestikust kulda ning läks maakera kuklapoolele neljanda järele. Ta võitis 12 järjestikust EMi ja üheksa järjestikust MMi.

Statistikutel pole üksmeelt, mitu matši Karelin karjääri jooksul pidas. Näiteks on välja käidud, et see arv on 889, Venemaa meedias on aga räägitud 887st. Küll ollakse aga päri sellega, et Novosibirskis sündinud vägilane kaotas ainult kaks matši: esmalt suutis ta 1987. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel alistada kaasmaalane, toonane valitsev Euroopa meister Igor Rostorotski; 13 aastat hiljem oli kord Gardneri käes.

Pikast võiduseeriast imekspandavam võiks aga olla tõik, et enne Sydney olümpiat teeniti Karelini vastu punkt 1993. aastal. Või 1994. aastal, oleneb, keda uskuda.

Gardner polnud mees metsast

Kui Karelin läks Sydneysse suursoosikuna, siis lihtne maapoiss Gardner mitte. Tema ema ja isa olid mormoonid ning pidasid piimafarmi, kus töötas ka tulevane olümpiavõitja. Ameeriklase teekond tippu algaski kodust, kus ta maadles vormi saamiseks lehmadega.

Samas oleks vale väita, nagu oli Gardner mees metsast. Jah, tal polnud ühtegi suurt medalit, aga suutis olümpia eel kaks korda võita Ameerika maailmajao meistrivõistlused. Arvestades kasvõi USA ja Kuuba maadlejate korralikku taset, polnud need triumfid teps mitte pahad.

Kaks kanget kohtusid esimest korda 1997. aasta MMi poolfinaalis, kui Karelin lahkus matilt 6:0 võiduga. Sydneys alustasid mõlemad väga hästi, kui alistasid alagrupifaasis kõik vastased – venelane maadles kaks, ameeriklane kolm korda.

Kui Karelin võitles end finaali ainult puhaste võitudega, siis Gardner nägi poolfinaalis kurja vaeva Ukrainas sündinud Iisraeli esindaja Juri Evseitšiki alistamisega. Jänki oli lisaajal parem 3:2 ning ajalooürikud räägivad, et kui Gardner säras vastupidavusega, siis Evseitšik oli kohtumise lõpus täiesti süsi.

Finaalis tahtis Karelin sotte selgeks teha juba esimesel poolajal, üritades omanimelise tõstega Gardneri pikali saada. Kuigi venelane oli tohutult tugev ja oma gabariitide kohta ka ääretult liikuv, ei suutnud ta ameeriklast matile saada. Puhkama mindi seisult 0:0, vägilasi ootas veel teine kolmeminutiline poolaeg.

Seal tegi Karelin ootamatu vea. Maadlejad hoidsid teineteisest kätega kinni, aga venelane võttis oma käed ära. See andis Gardnerile ühe punkti, aga kuna reeglid nägid ette, et kui üks maadlejatest juhib pärast kuut minutit vaid ühe silmaga, läks kullalahing lisaajale.

Taas üritas Karelin oma firmaheidet, taas ei allunud Gardner oma vastase soovile. Alistamatu venelane väsis lõpuks ega suutnud lisaajal ameeriklast kollitada. Nõnda sai ta karjääri 889. matšis alles teise kaotuse, Taavetina Koljati vastu võidelnud Gardner krooniti olümpiavõitjaks.

“Kõik raskekaalu maadlejad otsisid 15 aastat vastust ainult ühele küsimusele: kuidas Karelinit võita? Nad mõtlesid ja mõtlesid, kuid ei tulnud millegi peale,” rääkis Gardner. “Ka mina juurdlesin Sydneys selle küsimuse üle ega leidnud samuti vastust. Mõistsin, et minu ainus võimalus on olla kannatlik ja üritada Karelinit väsitada. Tuleb välja, et sain sellega hakkama.”

Ehkki venelased üritasid tulemust kahtluse alla seada, leppis Karelin kaotusega. “Ma nutsin, aga keegi ei näinud seda,” viitas vägilane tõigale, et ei näidanud allajäämise järel emotsioonikübekestki.

Karelin jättis maadlussussid matile

Kuigi Gardner oli edukas ka edaspidi, saabus tema karjääri tipphetk Sydneys. Aasta hiljem tuli ta esimest ja viimast korda maailmameistriks, pistis seejärel rinda erinevate vigastustega, aga suutis 2004. aastal Ateenas võita olümpiapronksi.

Sellega sai tema maadluskarjäär ka sisulise lõpu. Gardner üritas läbilööki MMAs, aitas eksperdina kajastada Pekingi olümpia maadlusturniiri ning üritas 2012. aasta Londoni mängudeks matile tagasi tulla, kuid jäi USA katsevõistlustelt liigse kehakaalu tõttu eemale.

Ülimalt tööka Karelini sportlastee lõppes aga Sydneys. Pärast Gardnerile kaotamist jättis ta oma maadlussussid matile, andmaks mõista, et ta ei naase enam kunagi.

Kuigi maadleja Karelin on läinud ajalukku kui ühe kõigi aegade domineerivama sportlasena, on meeste raskekaalus üks mees, kelle saavutused olümpial on venelasest märksa etemad.

Selleks meheks on Mijaín López. Tänavu sai temast Pariisis esimene sportlane, kes on ühel ala võitnud viis järjestikust olümpiakulda. Nelja aasta pärast Los Angeleses võib kuubalase kõrvale tõusta USA vabaltujuja Katie Ledecky, kellele pole 800 m distantsil olnud vastast neljal järjestikusel olümpial.