Pablo Laso – treenerina Euroliiga, mängijana ACB legend

Korvpallisõbrad teavad Pablo Laso eeskätt peatreenerina, kelle käe all tõusis Madridi Real taas Euroliiga suurjõuks ning kes visati Hispaania kuninglikust klubist üle parda viisil, mis vihastas ka mõningaid mängijaid. Märksa vähem teatakse seda, et Baskimaalt Vitoria-Gasteizist pärit teenekas juhendaja nautis pikka ja kohati säravat mängijakarjääri.

Et kõrgemad jõud otsustasid Lasot kokku pannes keskenduda tema intellektuaalsele poolele, pole mingi ime, et korvpalli mõistes vaid 178 cm pikkune hispaanlane tegutses väljakul rünnakute dirigendina.

Samamoodi pole mingi šokk, et lõviosa Laso mängijakarjäärist möödus kodulinna klubis Baskonia, kus ta võitis 11 aasta jooksul küll vaid ühe tiitli, aga see oli väga märgiline. Nimelt polnud klubi enne 1995. aasta Hispaania karikat tõstnud pea kohale midagi olulist.

Laso roll oli väga oluline. Kuigi finaalis säras 20 punkti ja 20 lauapalliga ameeriklasest korvialune jõud Kenny Green, nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks just rünnakute dirigent, kes on tänaseks jõudnud ringiga Baskoniasse tagasi ja astub sel nädalal algavale Euroliiga hooajale vastu tiimi peatreenerina.

Lasol läks Itaalias lörri

Kui tänapäeval on Euroopa kõige tugevam esiliiga Hispaanias, siis 20. sajandi lõpus oli selleks Itaalia. Põhjus peitus tõigas, et sealne meistrisari oli Vana Euroopa kõige rikkam ja parim ka taseme poolest.

Pärast Baskonia aega kaks hooaega Madridi Realis pallinud ja ühe eurosarjagi võitnud Laso võttis vastu pealtnäha üllatava kutse: mängujuht lõi käed Itaalia esiliigasse langenud Triestega.

Klubil oli vaid üks eesmärk: tõusta tagasi kõrgseltskonda. Põhihooaja kokkuvõttes jäädi kindlalt alla otsepääsme Serie A1 kindlustanud Montecatini Snaile, kuid play-off‘i finaalis alistati vägevas viiemängulises seerias Livorno.

Ainult et Laso ei saanud koos kaaslastega suure sihi täitmist tähistada. Nimelt löödi ta peatreeneri Cesare Pancotto otsusel poole hooaja pealt klubist minema, kuna hispaanlane mängis väga halvasti.

Laso on ühes taskuhäälingus öelnud, et tal pole juhendajale ühtegi etteheidet: ta oligi nigel. “Kui ma oleksin olnud Cesare saabastes, oleksin Laso palju varem lahti lasknud,” sõnas hispaanlane. “Ta oli minuga väga kannatlik, sest ma ei suutnud mängida nii nagu kodumaal. Lõpuks oli tegemist küll raske aastaga, aga sain ka väärtuslikke kogemusi. Pealegi, Triestes sündis mu esimene laps!”

Muide, paistab, et Laso ja Trieste side pole 25 aastaga katkenud. Nimelt võõrustas Baskonia ühes hooajaeelses kontrollkohtumises selleks hooajaks tagasi Itaalia meistrisarja tõusnud Triestet, kes alistati Markus Howardi vedamisel 93:76.

Rekordimees Laso

Pärast Itaaliast naasmist ei pidanud Laso kaua uut klubi otsima. Talle pakkus lepingut Malaga Unicaja, kelle rünnakuid jõudis pallur dirigeerida vaid üheksas kohtumises, kuna Lõuna-Hispaania tiim ei jõudnud sõelmängudele. Laso mängis küll väga palju, kuid tema statistika jäi tagasihoidlikuks ja Malaga sats võitis üheksast mängust vaid neli.

Laso ei hakanud kuni 2003. aastani kestnud karjääris rohkem jalgratast leiutama ning jäi oma liistude juurde ehk tegutses vaid Hispaanias. Ta ei esindanud küll ühtegi nimekat klubi, keda peeti kõrges hinnas.

Individuaalselt jäi Laso parimaks hooajaks 1993/94, mil ta kogus Hispaania meistrivõistlustel (ACB) Baskonia särgis keskmiselt kümme punkti, 9,3 korvisöötu ja 3,7 lauapalli. Silmad tulid olukorras, kus ta tabas väljakult kõigest 38,6%.

Laso statistikat vaadates on huvitav märkida, et kuigi ta oli kõva söödumees, tegi ta ka väga palju pallikaotuseid. Näiteks tol samal 93/94 hooajal patustas ta sellega 4,1 korda mängu kohta. Pole kahtlustki, et treener Laso oleks mängija Lasol selle pärast näo täis sõimanud.

Samamoodi ei saa jätta tähelepanuta, et kui üldjuhul on lühikesed mängujuhid (väga) head vabaviskajad, siis Laso protsent meenutab rohkem mõne korvialuse jõu oma. Parimal juhul tabas ta Hispaania liigas ühepunktiviskeid 81,6%, enamasti oli protsent aga 70 juures.

Lisaks ohtratele resultatiivsetele passidele oli Lasol ka väga hea nina vaheltlõigetele. 19 aastat kestnud Hispaania kõrgliiga karjääris sai ta suisa kümnel hooajal kirja vähemalt kaks pallinäppamist kohtumise kohta ning oli veel neljal hooajal sellele päris lähedal.

Laso nimel on ka üks Hispaania meistrisarja rekord, kui tema 1219 vaheltlõikest pole keegi rohkemat suutnud. Ilmselt jääb see tippmark kauaks püsima, kuivõrd esikümnes pole ühtegi praegu tegutsevat pallurit.

Ühest rekordist jäi Laso ilma alles eelmisel hooajal. Nimelt oli tema 2896 tulemuslikku söötu veidi üle 20 aasta Hispaania liiga tippmark, kuid Brasiilia 41-aastane igiliikur Marcelo Huertas võttis selle tänavu märtsis enda nimele.

Lõpetuseks olgu märgitud, et Laso jõudis karjääri jooksul esindada ka Hispaaniat. 61 koondiselahingus jõudis ta mütata ka EMil ja MMil, 1995. aasta Vana Maailma tšempionaadil oli tänase loo peakangelane kuuendana lõpetanud Hispaania pika puuga parim sööduandja.