EMi unustamatu hetk: Panenka – jalgpalli jahmatanud penaltigeenius

Kui Antonín Panenka realiseeris 1976. aasta jalgpalli EMil Tšehhoslovakkiale tiitli toonud penalti, ei osanud küllap keegi arvata, kuidas see löök muutub nii kuulsaks, et on vutiväljakutel ja suurtes finaalides ka mitu aastakümmet hiljem.

48 aastat tagasi mängitud EM-finaalis kohtus Tšehhoslovakkia Lääne-Saksamaaga ning pärast 2:2 lõppenud normaal- ja lisaaega oli esimest korda turniiri ajaloos vaja võitja selgitamiseks appi võtta 11-meetri karistuslöögid.

Kamba peale realiseeriti seitse esimest penaltit, aga Tšehhoslovakkia 4:3 eduseisul lõi sakslane, hiljem Müncheni Bayernile suure jõu sisse puhunud Uli Höness, oma löögi üle. Panenka läks penaltipunktile teadmisega, et tal on võimalus teha ajalugu.

Prahast pärit ja suurema osa karjäärist sealses klubis Bohemians veetnud Panenka on hiljem rääkinud, et nägi end vutiväljakul meelelahutajana. EM-finaalis tahtis ta fännidele näidata midagi uut, midagi, mis pakuks jalgpallisõpradele kõneainet.

Panenka alustas hoojooksu kaugelt ning tormas penaltipunktil seisnud palli suunas nagu tippvormis Usain Bolt. Paistis ilmselge, et 27-aastane ründav poolkaitsja üritab Lääne-Saksamaa väravavahti Sepp Maierit üle mängida pommlöögiga. Väravavaht hüppas vasakule alla nurka, Panenka tõstis palli pehmelt ja aeglaselt värava keskele.

Panenka on ühes raamatus rääkinud, et tegi pika hoojooksu, kuna tahtis näha, mida Maier teeb. “Jooksin kiiresti, sest siis on väravavahil raskem lööja kehakeelt lugeda. Isegi, kui ma poleks otsustanud palli väravasse tõsta, löönuks ma paremale, sest nägin, kuidas Maier liikus vasakule.”

Samas, nagu märkis Tšehhoslovakkia väravavaht Ivo Viktor, võinuks Panenka kuulus penalti aga olemata jääda. Nimelt tegi ta 89. minutil suure vea, kui läks nurgalöögist tulnud tsenderdust rusikatega klaarima, aga ei saanud pallile pihta ning Bernd Hölzenbein lõi peaga 2:2.

“Kui ma Panenkaga kohtun, ütlen talle alati, et ilma minu veata poleks temast keegi kuulnud,” viskas Viktor nalja. “Ma ei uskunud, et ta läheb finaalis sellist penaltit lööma. See tundub mulle isegi pärast kõiki neid aastaid veidi uskumatu.”

Idee sündis, sest kihlveod vajasid võitmist

Panenka penalti täitis kaks eesmärki: Tšehhoslovakkia krooniti Euroopa meistriks ning vutisõbrad said palju kõneainet. Väljaanne France Football kirjeldas teda kui poeeti, Brasiilia äss Pelé olla öelnud, et mängija, kes lööb sellisel momendil sellise penalti, on kas geenius või peast soe. “Loodan väga, et ma pole hull. Seega eeldan, et Pelé ei öelnud minu kohta midagi halba,” meenutas hea huumorimeelega tšehh.

Ent EM-finaal polnud esimene kord, mil Panenka oma kuulsat löögiviisi kasutas. “Tulin selle idee peale, sest harjutasin Bohemiansis pärast trenne pidevalt penalteid ning et treenimine oleks huvitavam, vedasime väravavahi Zdeněk Hruškaga igal penaltil õlu või šokolaadi peale kihla.

Kahjuks oli Hruška väga hea ning ma kaotasin pidevalt, kuna ta tõrjus rohkem penalteid kui ma sisse lõin. Ma ei jäänud seetõttu öösiti magama ning mõtlesin, kuidas ma võiks ta vastu eelise saada.

Lõpuks mõistsin, et väravavaht ootab suuna valimiseks alati viimase hetkeni. Mul tuli mõte, et kui teesklen löömist ning tõstan seejärel palli pehmelt värava keskele, on mul ilmselt lihtsam nahkkera väravasse saada, sest selleks hetkeks oli puurivaht alati emmale-kummale poole hüpanud ning tal polnud aega tagasi värava keskele jõuda.

Proovisin seda lööki treeningul ja see töötas oivaliselt. Ainus probleem oli selles, et muutusin palju paksemaks, kuna võitsin tagasi kõik need kaotatud õlud ja šokolaadid,” rääkis Panenka.

Samas on vaks vahet, kas lähed väravavahti petma treeningul või EM-finaalis. Panenka sõnul hakkas ta palli värava keskele tõstma umbes paar aastat enne suurturniiri ning tegi seda nii mõnes kontrollkohtumises kui ka ühes-kahes Tšehhoslovakkia meistriliiga matšis.

Et löögitehnika töötas oivaliselt, otsustas Panenka, et kui ta saab EMil 11-meetri karistuslööki proovida, jääb ta oma stiilile truuks. “Olin tuhat protsenti kindel, et ma ei eksi,” ütles ta.

Pirlo lõi inglased rivist välja

Pärast 1976. aasta EM-finaali on pehmeid tõsteid värava keskele nähtud mitmes suures finaalis. 2006. aasta MMil eksitas Zinedine Zidane sellega Gianluigi Buffoni, ehkki prantslasel oli olukorras omajagu õnne, sest tema tõste oli kõrge ning ületas väravajoone lati abiga. Kuigi toona polnud veel väravajoonetehnoloogiat, – FIFA testis seda esimest korda 2007. aasta klubide MMil – nägi äärekohtunik suurepäraselt, kuidas Zidane’i löök käis üle joone.

2015. aasta Copa América ehk Lõuna-Ameerika meistrivõistluste finaalis jahtis Lionel Messi oma esimest tiitlit, kui Argentina kohtus Tšiiliga. Normaal- ega lisaajal väravaid ei löödud ning kuigi Argentina esimene penaltilööja Messi ei eksinud, tähendasid Gonzalo Higuaíni ja Ever Banega apsud, et Tšiili neljandal lööjal Alexis Sánchezil oli võimalus oma kodumaa meistriks viia.

Toona Londoni Arsenali hingekirja kuulunud edurivimees tõstis palli pehme ja madala tõstega Sergio Romero selja taha ning nõnda krooniti Tšiili esimest korda Ladina-Ameerika parimaks.

2012. aasta EMi veerandfinaalis oli Itaalia Inglismaa vastu penaltiseerias 1:2 taga, kui mänguvahendi taha asus Andrea Pirlo. Ajaloo üks paremaid keskpoolkaitsjaid imiteeris Panenkat ning ütles hiljem, et tahtis penaltiga inglased vaimselt rivist välja lüüa. Eesmärk õnnestus, kuna nende järgmised lööjad Ashley Young ja Ashley Cole eksisid ning Itaalia pääses nelja parema hulka.

Samas pole panenkad olulistel hetkedel alati töötanud. 2004. aasta Prantsusmaa karikavõistluste finaalis oli Nantes’i väravavahil Mickaël Landreau’l võimalik penaltiga trofee kindlustada, aga Sochaux’ puurivaht Teddy Richert ei hüpanud kuhugi, vaid püüdis tema tõste.

Mida ütleb statistika?

Inglismaa väljanne The Guardian võttis kolm aastat tagasi ühendust penaltieksperdi Ignacio Palacios-Huertaga, kes on koostööd teinud ka näiteks Londoni Chelsea ja Hollandi koondisega. Tema sõnul pole pole pehme tõste värava keskele teps mitte halb idee.

“Minu andmed näitavad, et sellise penalti õnnestumise tõenäosus on vaid nelja-viie protsendi jagu nigelam kui teistsuguste löökide puhul,” raporteeris ta. Panenka penalti üheks etemaks küljeks on tegelikult aga tõik, et see suunatakse värava keskele.

Statistikaagentuur Opta on alates 2006. aasta sügisest kogunud andmeid iga Inglismaa kõrgliiga 11-meetri karistuslöögi kohta ning 2021. aasta seisuga oli sealt välja koorunud, et kui lüüa penalti keskele ja kõrgele, läheb see sisse tervelt 97,8% kordadest. Kui lüüa keskele, aga madalalt, on protsent 80,2, mis on parem kui lüüa alla paremale või vasakule, kuhu on aga suunatud enamik penaltitest.

Kunagine tippväravavaht Petr Čech tõi välja, et näiteks tema ei tahtnud kunagi keskele jääda, sest siis võinuks jääda mulje, nagu ta ei üritakski penaltit tõrjuda. Numbrid aga ei valeta – parem on targalt seista kui rumalalt hüpata.

Ehkki mõnele sportlasele ei meeldi, et suuresti tuntakse teda vaid ühe kindla liigutuse pärast, siis Panenkale valmistab see rõõmu. Kui keegi võtab tänapäeval temast šnitti, teavad kõik, millist tüüpi penalti väravavahi selja taha lüüakse.

See on pärand, mille on endast maha jätnud väga vähesed.