Pariis 2024, nädal #2: meenutusi minevikust

Tere tulemast Pariisi! 2024. aasta suveolümpiamängud algasid ametlikult 26. juulil. Vaid 19 sündmustest pungil päevaga jagatakse välja 329 komplekti medaleid. Kõige selle jälgimine on võimatu, mistõttu otsustasime iga nädala olulisemad sündmused välja valida ja neile valgust heita. 

Kuidas kõik see küll ühe nädalavahetuse ja kahe nädala sisse mahtuda saab!? Tõsi, olümpiamängude jälgimine on võrdlemisi intensiivne. Kohati tundub, et kõigega sammu pidamiseks oleks vaja vähemalt nelja ekraani, mistõttu on raske kõike soovitut piisavalt nautida. Kas olümpia peaks kestma kauem? Maailmas, kus kõik peab juhtuma kohe, leiab kindlasti nii plusse kui ka miinuseid.

Nüüd oleme aga finišisirgele jõudnud, kuigi medalite välja jagamise mõttes on pool teed veel minna (164/329). Aitab alagrupimängudest ja eelringidest, alustame otsustavate hetkedega!

Meenutusi minevikust

“See mees on ilmselt parim pikamaajooksja, keda eales näeme.”

Pariis, 2003. Kus olid Sina, kui Kenenisa Bekele 21 aastat tagasi suurel kergejõustikuareenil esimesed sammud tegi? Etioopia pikamaajooksja võitis esmalt 10 000 meetri jooksu, alistades vägeva Haile Gebrselassie enda, ja leppis siis 5000 meetris pronksiga. 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused Pariisis tähistavad ühtlasi esimest korda, kui Bekele sai tartaanil kokku Eliud Kipchogega.

Keenialane oli tol päeval vaid 18-aastane, kuid üllatas 5000 meetris kõiki, püsides esmalt nimekamate konkurentide kannul ja alistades siis lõpuspurdiga Hicham El Guerrouj enda vaid 0,04 sekundiga. Kui El Guerrouj – kelle nimel veel tänagi meeste 1500 meetri jooksu maailmarekord – tegi aasta hiljem Ateena olümpial kuldse duubli ja tõmbas sellega karjäärile joone alla, siis Bekele ja Kipchoge kuulutasid justkui uue põlvkonna saabumist.

Järgmistel aastatel sai Bekelest absoluutne valitseja ja pikkade staadionijooksude ikoon. Tema maailmarekordid püsisid 16 (5000 meetris) ja 15 (10 000 meetris) aastat, viimases ei kaotanud ta aastatel 2003 kuni 2009 ühtegi tiitlivõistluste finaali. Aga pärast kuldset duublit Berliinis 2009, misjärel tituleeris staadioni teadustaja Bekele aegade parimaks, aeglustasid vigastused ta hoogu. Londoni olümpia neljandast kohast enamat ta pärast Berliini ei suutnudki.

Kipchoge jaoks seevastu jäi too Pariisi triumf staadionikatlas ainsaks – Ateenas 2004 oli ta kolmas, Osakas 2007 ja Pekingis 2008 teine … Alati oli keegi just tol päeval parem. Londoni mängudelt jäi keenialane sootuks eemale ja otsustas siis keskenduda maratonide jooksmisele. Seda päeva ei ole ta pidanud kahetsema: Kipchoge võitis maratonis olümpiakulla nii Rios kui ka Tokyos, oli aastatel 2018 kuni 2023 maailmarekordimees ja läbis esimese inimesena maratonidistantsi alla kahe tunni (seda küll keelatud abiga, mistõttu tulemus maailmarekordiks ei kõlba).

39-aastasena on ta tagasi Pariisis, kohas, kus 21 aastat tagasi oma esimese suure võiduni jõudis. Eesmärke vaid üks: võita esimese mehena kolm maratonikulda. Teel selle poole näeb ta kindlasti Kenenisa Bekele tuttavat nägu – 42-aastane etiooplane osaleb tosina aasta järel taas olümpiamängudel.

Bekelest pidi saama esimene mees, kes maratoni alla kahe tunni läbinud, aga ta ei suutnud Nike’i ootuseid täita. Bekele pidi Kipchogega mõõtu võtma juba Tokyos, aga väsimusmurd tõmbas olümpialootusele kriipsu peale. Viimati kohtusid nad kuus aastat tagasi Londoni maratonil. Tõenäosus veel üheks mõõduvõtuks oli väike. Aga mitte null …

Kipchoge läbis tänavu Tokyo maratoni (enda kohta) kesise ajaga 2:06:50, lõpetades kümnendana; Bekele kattis Londonis distantsi ajaga 2:04:15. Kes teab, mis seisus olümpiale jõutakse. Ehk on kahel vanameistril võimalus sõna sekka öelda. Nad on varemgi üllatanud.

Meeste maraton on planeeritud toimuma 10. augustil algusega kell 11.00.

Pea ees tundmatusse

“Jumal tänatud, et mul ei ole kodus ühtegi pronksmedalit.”

Oscar Pino Hinds on 30-aastane kreeka-rooma maadleja, maailma edetabeli kolmas number ja nelja maailmameistrivõistluste medali uhke omanik. Ka mullu Belgradis pärjati ta pronksiga. Aga olümpiadebüüti ei ole Pino Hinds veel teinud ja seda ei juhtu ka Pariisis, kuigi koha teenis ta kodumaale välja.

 Trauma? Ei. Maadluses saab iga riik igas kaaluklassis üles anda vaid ühe sportlase ja Pino õnnetuseks on ta Kuuba sportlane, kes võistleb meeste raskekaalus. Ehk siis samas kaaluklassis, mida viimased 20 aastat on valitsenud tema kaasmaalane Mijain Lopez. Ja Lopez on kohal: kindlasti mitte selleks, et kodu pronksikarva medaliga kaunistada.

Tokyos neljanda järjestikuse olümpiakulla võitnud Lopez võttis vahepeal enam kui kaks aastat vabaks, aga otsustas siis suurde sporti naasta. Esialgne plaan naasta 2023. aasta Pan-Ameerika mängudeks kukkus läbi, mis tähendab, et viimati võistleski Lopez kolm suve tagasi Tokyos. Sellest hoolimata tuleb 41-aastane mees Pariisis matile suursoosikuna. Kaalul on ajalugu: ükski sportlane pole võitnud individuaalalal kulda viitel järjestikustel olümpiamängudel.

Meeste kreeka-rooma maadluse -130kg raskekaal on kavas 5. ja 6. augustil.

Lätit on rõõmustanud meeste 3×3 korvpallikoondis, kes läbis alagrupi täiseduga ja pääses otse poolfinaali, mis peetakse 5. augustil. Naiste rannavolles on Tina Graudina – Anastasija Samoilova paar jõudnud kaheksandikfinaali, alagrupist mindi edasi kahe võidu ja ühe kaotusega. 5. augustil kohtuvad nad Saksamaa paariga.

Eesti suurimad lootused on olümpia viimasel nädalal seotud kreeka-rooma maadleja Heiki Nabiga, kes kaotas Mijain Lopezile finaalis tosin aastat tagasi Londonis. Miks mitte vägitegu korrata?

Moodne viievõitlus, sportronimine, taekwondo ja tõstmine algavad samuti olümpiamängude kolmandal nädalal.

Mängud jätkugu!