Pariis 2024, nädal #2: Usain Bolti saapad suurusega 48,5

Tere tulemast Pariisi! 2024. aasta suveolümpiamängud algasid ametlikult 26. juulil. Vaid 19 sündmustest pungil päevaga jagatakse välja 329 komplekti medaleid. Kõige selle jälgimine on võimatu, mistõttu otsustasime iga nädala olulisemad sündmused välja valida ja neile valgust heita. 

Kuidas kõik see küll ühe nädalavahetuse ja kahe nädala sisse mahtuda saab!? Planeerimist on meeletult. Paljude spordisõprade jaoks on olümpia kaks suurimat tõmbenumbrit ujumine ja kergejõustik; traditsiooniliselt peetakse ujumisvõistlused esimesel nädalal ja kergejõustiklased peavad oma korda kannatlikult ootama (teadmiseks: 2028 Los Angeleses on loogika pööratud).

Oleme juba olnud Pariisis tunnistajateks õnnestumistele ja altminekutele, mis tähendab ka, et ujumisele ette nähtud aeg tiksub. Kergejõustikuga suudavad tähelepanu nimel konkureerida vähesed alad. Paljud meist ei ole kunagi sõudnud või vehelnud, küll aga jooksnud nii kiiresti kui suudame ja visanud kivi nii kaugele kui jaksame. Või midagi sellist. Need alad on kõigile lihtsasti mõistetavad.

Maailma kiireima mehe otsinguil

“Keegi ei ela Koljatile kaasa.”

Wilt Chamberlain valitses omal ajal korvpalliväljakuid nii võimsalt, et reegleid hakati ümber kirjutama. Nii mõnigi tema naeruväärsetena kõlavatest rekorditest püsib veel pool sajandit hiljem. Kord viskas ta 101 punkti – ühes mängus – ja 62 aastat hiljem ei ole keegi endiselt sellele ligilähedalegi jõudnud. Olgugi, et tänaseks ei pane 50 või isegi 60 punkti kulmugi kergitama. Ainulaadne sportlane? Võibolla mitte, aga kindlasti oma ajast kaugel-kaugel ees.

Chamberlainilt pärinev tsitaat annab aimu, kuidas pikakasvuline mees end ise selles olukorras tundis. Milleski liiga hea olemine teeb inimesi kadedaks ja paneb isegi vihkama. Võib kuluda aastaid, isegi aastakümneid, et sellist erilisust hindama hakataks. Moodsal ajastul tasub ehk mõelda Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo peale – neid kas armastati või vihati (vastaspoole poolt, sest pool tuli valida), aga nüüd, kui mõlemad hakkavad lõpetama, on alles jäänud vaid austus.

Aga on ka neid, keda algusest peale armastatakse. Wayne Gretzky. Michael Jordan. Usain Bolt. Aastatel 2008 kuni 2016 oli pikka kasvu jamaikalane sisuliselt võitmatu, kuigi kõrvalt vaadates võis tunduda, et ta ei saa higigi lahti. Ainult naeratused, alati mänguline. Mõned ütlevad, et ta päästis kergejõustiku. Ta oli üleilmne superstaar, keda kõik teadsid. Tõesti kõik.

Kolmedel olümpiamängudel üheksast võimalikust kullast üheksa võitnud Bolt oli maailma kiireim mees, selles ei saa keegi kahelda. Ja kuigi Bolti rekordid – maailmarekord 9,58 Berliinist 2009, olümpiarekord 9,63 Londonist 2012 – püsivad endiselt, on ta varsti juba kümnendi suurelt areenilt eemal olnud. Ometi on Usain Bolt endiselt iga sprinteri mõõdupuuks.

Alates 2017. aastast toimunud viis märkimist väärivat finaali on andnud meile viis erinevat tšempionit: Justin Gatlin, Christian Coleman, Lamont Marcell Jacobs, Fred Kerley ja Noah Lyles on kõik mingil hetkel kandnud maailma kiireima mehe tiitlit. Veelgi enam: 11 erinevat sprinterit (15 võimalikust) on neis jooksudes lõpetanud esikolmikus. Selget soosikut ei ole.

Ameerika sprinter Noah Lyles tuleb olümpiale soosikuna – eelmise aasta maailmameistrivõistlustel Budapestis õnnestus tal esimesena pärast Bolti võita kolm sprindikulda (100m, 200m ja 4x100m), aga Lylesi selle hooaja parim resultaat 9,81 annab maailma edetabelis kõigest kolmanda koha. Jamaika uus staar Kishane Thompson (9,77) ja Aafrika rekordiomanik Ferdinand Omanyala (9,79) on jooksnud kiiremini. Kui viimane tundub pigem erandlik jooks (Omanyala hooaja paremuselt teine aeg on 9,98), siis Thompson on kolmel korral olnud kiirem kui 9,85.

Thompsoni eakaaslane, teine Jamaika sprinter Oblique Seville ja Lyles on samuti seda suutnud. 32 sprinterit on olnud väledamad kümnest sekundist, neist 11 jooksnud 9,90 või kiiremini. Pisiasjad otsustavad.

Ajakava

• 3. august: meeste 100 meetri jooksu eeljooksud (11.35) ja esimene ring (12.45)
• 4. august: meeste 100 meetri jooksu poolfinaalid (21.00) ja finaal (22.50)

Täitunud unistus

“Väga hea, et ka suured mehed võivad nutta.”

Kas ükskõik kes võib olümpiakulla võita, kui ta on õigel ajal õiges kohas? Läti nelik Karlis Lasmanis, Nauris Miezis (tsitaadi autor), Agnis Cavars ja Edgars Kruminš suutis seda Tokyos kolm suve tagasi. 3×3 korvpall kuulus siis esimest korda olümpiakavva; nende õlul ei olnud mingeid ootuseid. Aga nad täitsid ühe unistuse.

Kui aus olla: kui keegi on korvpallis väga, väga hea, jääb ta 1,8 miljoni elanikuga riigis silma. Aga nemad olid kõigest kord-lootustandvad noorukid või keskpärased kohalikud mängumehed, kui jutt käib “tavalisest” 5v5 korvpallist. Näiteks Kruminš mängis oma karjääri viimased kaks hooaega äärmiselt keskpärases Valga-Valka meeskonnas ja ei paistnud sealgi kuidagi silma. Viis aastat hiljem sai temast olümpiavõitja ja rahvuskangelane.

Läti Olümpiakomitee pööras alates 2017. aastast 3×3 korvpallile eraldi tähelepanu, aga isegi nemad ei oleks osanud sellist edulugu ette näha. Pariisis on Lasmanis ja Miezis tagasi, seekord koos Francis Lacise ja Zigmars Raimoga – just, selle Raimoga, kes oli mõni hooaeg tagasi Kalev/Cramos rollimängija staatuses. Kui nemad seda suudavad, on ehk tõesti kõigil võimalus …

Konkurendid? Maailmameistrivõistlustel on domineerinud Serbia, võites esimesest kaheksast turniirist kuus. 2019. aastal krooniti parimaks USA koondis. Medalite jagamisse on aastate jooksul sekkunud ka Prantsusmaa, Poola, Leedu ja Holland.

Teise nädala kesksed mängud

• 30. juuli: Leedu – Läti
• 2. august: Serbia – Läti

Kaheksa osalevat koondist moodustavad ühe suure alagrupi ja mängivad omavahel läbi. Esimesed kaks pääsevad otse poolfinaali, kohad kolmandast kuuendani jätkavad veerandfinaalidega.

Eesti koondis loodab avada medaliarve, olles äsja üle elanud epeevehkleja Nelli Differti neljanda kohaga kaasnenud pettumuse. Lootust on, eelkõige kümnevõistluses: Johannes Erm krooniti juunis uue isikliku rekordiga Euroopa meistriks ja on maailma edetabelis teine, Karel Tilga lõpetas eelmisel suvel Budapesti maailmameistrivõistlustel neljandana.

Golf ja triatlon alustavad samuti olümpiamängude teisel nädalal.

Mängud jätkugu!