Pitsapoiss või korvpalligeenius? Andrea Trinchieri teeb sepikust saia
Kes on kuulanud Eesti kõige populaarsemat korvpallipodcast’i, teab, et Kaunase Žalgirise peatreener Andrea Trinchieri pole seal alati olnud kuigi kõrges hinnas, ehkki peaks.
Sel hooajal on itaallane taas tõestamas, et oskab sepikust saia teha. Või kui rääkida korvpallikeeles, siis: Trinchieri jaoks pole probleemi edukalt tüürida võistkonda, kus pole raha nagu raba. Kui Madridi Real toimetab Euroliigas enam kui 40 miljoni euroga, siis Žalgirise eelarve püstitas küll rekordi, aga on “vaid” 17,7 miljonit.
Muidugi, õnneks ei määra tengelpunga suurus edukust, küll aga selle saavutamise tõenäosust. Ilmekaks näiteks on käesolev hooaeg, kus pärast kümmet vooru ehk laias laastus esimest kolmandikku on lati maha ajanud Real nelja võidu ja kuue kaotusega alles 11. Vastupidise saldoga Leedu klubikorvpalli au ja uhkuse päralt on üheksas positsioon, kuigi järjest on kaotatud viimased kolm mängu.
See pole kaugeltki esimene kord, kui Trinchieri suudab kivist vett välja pigistada. Kuigi 56-aastane treener on juhendajaleiba maitsnud 20 aastat ning tal on ette näidata nii mõndagi, pole ta kordagi saanud tüürida tõelist tippklubi.
Trinchieri pöördepunkt
Milanos sündinud Trinchieri karjäär algas kodulinna ja Euroopa suurklubis Olimpias. Abitreenerina seilas ta turbulentse lennuki pardal, kuna itaallase ajal vahetas klubi kaks korda omanikku.
Lisaks sellele polnud võitmisega harjunud Olimpial just kõige lihtsam periood. Trinchieri oli klubis vahemikus 1998-2004, mil kunagisel Euroliiga gigandil ei jäänud näppude vahele ühtegi tiitlit.
Vahest mängis seegi rolli tõigas, et Trinchieri esimesed töökohad peatreenerina olid Itaalia madalamates liigades. Pärast viit hooaega püramiidi kolmandal ja teisel astmel tuli 2009. aasta suvel kutse kõrgliigast: 1980. aastate alguses Euroopa koorekihti kuulunud Cantu vajas kedagi, kes aitaks klubil teha sammu edasi.
Sest kui minevikus võitis meeskond kolm Itaalia meistritiitlit ja kaks korda Euroliiga, siis Trinchieri tuleku ajaks oli Cantu taandunud võistkonnaks, kes kord oli koduliigas sõelmängudes, siis aga jälle ei olnud.
Ambitsioonika Trinchieri juhendamisel ei langenud Cantu kunagi esiviisikust välja. Lisaks mängiti kaks korda karikafinaalis, korra liigafinaalis, pääseti tagasi Euroliigasse ning 2012. aasta sügisel õnnestus neil võita seni klubi viimane tiitel: Itaalia superkarikas, kus alistati praegu Monacos treenerina töötava grusiini Manutšar Markoišvili vedamisel 80:73 tänaseks unustuste hõlma vajunud Siena Montepaschi.
Aeg Cantus oli Trinchieri karjääri pöördepunkt. Kaks korda Itaalia liiga parimaks treeneriks valitud juhendaja tõestas, et suudab suures pildis (väga) väikese eelarvega olla (väga) edukas ning seda panid tähele ka välismaa klubid. Pärast 2013. aasta oktoobris Cantust lahkumist pole Trinchieri kodumaal töötanud.
Need kaks Euroliiga play-off‘i…
Sealjuures on Trinchieri teinud välismaal ajalugu. Kuus aastat tagasi Belgradi Partizani etteotsa saades sai temast esimene mitte Jugoslaaviast või selle endistest maadest pärit treener, kes on Serbia hiidu tüürinud. Belgradis jäi itaallasele näppude vahele küll kaks kohalikku karikat, aga kõrge ootustega Partizani jaoks polnud see piisav.
Kõige suuremat edu on Trinchieri nautinud Saksamaal. Bambergiga võitis ta Bundesliga kolm hooaega järjest, kuid Euroliigas lõppes vaid üks hooaeg positiivse saldoga. Müncheni Bayerniga oli ta Vana Maailma tugevaimas sarjas aga kahel korral väga lähedal millelegi imelisele.
Bayern polnud Euroliigas kunagi olnud eriline jõud, aga Trinchieri muutis paradigmat. 2021. aasta kevadel kohtuti veerandfinaalis meie loo peakangelase endise leivaisa Olimpiaga, kus kaotati esimesed kaks Milanos peetud mängu.
Münchenis keerati seeria pea peale, kui võideti nii kolmas kui ka neljas kohtumine. Seega tuli otsustavas lahinguks naasta Milanosse.
Võõrustajatel oli kuni neljanda veerandajani kõik kontrolli all, sest viimasele kümnele minutile mindi 14-punktilises eduseisus. Veel 1.18 enne lõpusireeni oli Milano peal 12 silmaga, kuid Bayern jõudis Wade Baldwini ja Jalen Reynoldsi vedamisel vaid kahe punkti kaugusele.
Seitse sekundit enne lõppu tabas 34 silma visanud Milano äss Shavon Shields kahest vabaviskest ühe. Reynolds haaras lauapalli, söötis mänguvahendi Baldwinile, kes leidis NBA kogemusega Paul Zipseri. Tema kaugvise läks mööda ning tagantjärele võinuks sakslane ühe söödu edasi anda, kuna Vladimir Lučić oli vasakus nurgas ihuüksi…
Aasta hiljem oli Bayern veerandfinaalis tagasi ning taas otsustas seeria viies mäng. Vastaseks põhihooaja võitnud Barcelona, kes põrmustas Trinchieri ja Saksamaa klubi lootused võimsa kolmanda veerandajaga.
Tõotatud maast jäi nii vähe puudu.
Jälle.
Ilusast karjäärist ja kiitustest hoolimata on Horvaatia, Montenegro, USA ja Itaalia juurtega Trinchieri öelnud, et ei pea ennast korvpalligeeniuseks. Ometi kostavad Euroopa tippkorvpalli hästi tundvad inimesed, et meie maailmajaost pole naljalt leida temast paremat taktikut.
Ja küllap ongi see põhjus, miks Trinchieri on korduvalt suutnud teha häid tulemusi võistkondadega, mille eelarve on konkurentidega võrreldes märksa väiksem.
