Pole Jokićit, pole pidu? Serbia on endiselt ülikõva!
Serbia korvpallikoondis on suurturniiride eel alati medalisoosikute ringis ning enne tänavust MMi pole olukord teine. Olgugi, et serblased lähevad 25. augustil algavale tšempionaadile vastu praegu planeedi ilmselt parima mängija Nikola Jokićita.
Denver Nuggetsiga möödunud hooajal maailma tugevaima liiga NBA tiitli võitnud korvialust jõudu üritasid MMile tuua nii peatreener Svetislav Pešić kui ka ookeani taga Atlanta Hawksis leiba teeniv Bogdan Bogdanović, kuid nende missioon ebaõnnestus.
Tõele au andes pole Jokići eemalejäämine mingi šokk. NBA hooaeg lõppes 13. juunil ning Nuggetsi staar käis väljakul tervelt 89 korda. Ja asi pole ainult selles, et Jokićil oli palju kohtumisi, vaid ka tema mänguminutid olid väga kõrged: näiteks NBA sõelmängudes viibis ta platsil keskmiselt 39,4 minutit. Seega on igati arusaadav, et äss vajab puhkust nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
Serbia jaoks ei teinud elu lihtsamaks ka Vasilije Micić. Kahekordne Euroliiga meister, kel oli möödunud hooajal probleeme vigastustega ning kes otsustas suvel lõpuks Vana Maailma tolmu jalge alt pühkida ja proovida läbilööki NBAs. 196 cm pikkune tagamees lõi käed Oklahoma City Thunderiga ning keskendub suvel uute kaaslastega kohanemisele ja ettevalmistusele debüüthooajaks unistuste liigas.
Tummine algviisik
Kahe nõnda olulise lüli puudumine tõstatab põhjendatult küsimuse, kas Serbia võiks medalipretendentide ringist maha kriipsutada? Oh ei, sest suurele korvpalliriigile kohasel jagub neil talenti küll. Muidugi, Jokići ja Micićiga oleksid võimalused suuremad, aga kuigi näiteks mõlemad mehed olid mullusel EMil olemas, langes Serbia sõelmängude esimeses ringis Itaalia vastu. Kõlavad nimed on paberil toredad, aga ei garanteeri mingit edu!
Kui vaatame MMi eel Serbia tugevaimat viisikut, on see väga kvaliteetne. Liidrirolli hakkab kandma Bogdanović, kes viskas eelmisel hooajal Hawksi särgis keskmiselt 14 punkti, hankis 3,1 lauapalli ning jagas 2,8 resultatiivset söötu. Sealjuures tuleb märkida, et tagamees tabas kolmepunktiviskeid 40,6-protsendilise täpsusega.
Tagaliinis võiks tema kõrval algviisikus olla Euroliiga täht Marko Gudurić, kes tegi Vana Maailma tugevaimas klubisarjas karjääri parima hooaja, visates Istanbuli Fenerbahçe ridades keskmiselt 12,3 punkti, jagas 3,2 korvisöötu ja võttis kolm lauapalli. Mõneti on Gudurić ja Bogdanović sarnast tüüpi mängijaid, sest mõlemad on kõige efektiivsemad palliga tegutsedes.
Number kolme peal võiks ehk alustada Ognjen Dobrić, kes on tõusnud Euroliiga üheks paremaks kaitsemängijaks ning et Gudurić ega Bogdanović pole kaitselukud, täiendab Dobić neid fantastiliselt.
Korvi all on asjad üsna selged. Number nelja positsioon kuulub Filip Petruševile, kes tegi Euroliigas läbimurdehooaja ning liitus suvel NBA klubi Philadelphia 76ersiga. Petruševi puhul on huvitav märkida, et kui suurema osa karjäärist tegutses ta tsentrina, siis eelmisel hooajal vahetas ta positsiooni ning oli efektiivne.
Põhitsentri kohalt ei nihuta keegi Nikola Milutinovit. Suvel Venemaalt lahkunud ja Euroliiga tipu Olympiacosega liitunud 212 cm pikkune keskmängija on oma positsioonil Euroopa üks paremaid ning tema trumpideks on lauavõitlus ja kaitse.
Viisik Bogdanović, Gudurić, Dobrić, Petrušev ja Milutinov on suuteline kõigile peavalu valmistama. Sealjuures on see kooslus kenasti tasakaalus, sest on olemas nii kaitselukud kui ka suurepärased punktikütid. On nii mehi, kes on suutelised põrgatuse pealt üks-üks ette võtma ja katteid kasutama ning kõik peale Milutinovi on kolmepunktivisetel ohtlikud.
Pingil ei haiguta tühjus
Aga kvaliteetne algviisik on vaid üks osa edu valemist. Vaja on ka töömehi või neid, kes suudavad rünnakul ohjad enda kätte haarata, kui Bogdanovićil ja Gudurićil on halb päev. Euroliiga sõbrad teavad, et Nemanja Nedović ja Vanja Marinković on suutelised korraldama sellist viskekontserti, et oi-oi-oi…
Ning kui on vaja kedagi kaitses kõvasti hakkida, tulevad Dobrićile appi Uroš Trifunović, Ognjen Jaramaz ja Aleksa Avramović. Korvi all suudavad põhimeestele kvaliteetseid puhkuseminuteid pakkuda Aleksej Pokuševski ja Alen Smailagić. Nii et vaata, kust otsast tahad, Serbia on Jokići ja Micićita endiselt väga kõvast puust.
Nii imelik kui seda ka legendi kohta öelda pole, on Serbia võib-olla suurim nõrkus treeneripingil. Jah, Pešić on nii maailma kui ka Euroopa meister, kuid tema viimasest kullast on möödas 21 aastat. Mullune EM lõpetati Pešići juhtimisel nigela üheksanda kohaga.
MMil kuulub Serbia Lõuna-Sudaani, Hiina ja Puerto Ricoga B-alagruppi. Euroopa koondisele on kolm võitu vaat et kohustus.
