Premier League’i miljonilised üleminekud: mitu neist vastu taevast lendab?

Inglismaa tippklubid luhvtitavad igal suvel tengelpunga lootuses, et just neil õnnestub see seni avastamata vutiteemant kusagilt endale napsata. Või löövad nad rahakotirauad siis täiesti valla, krabades meeletute kupüüripakkide eest endale juba ennast tõestanud mängumehe.

Ent nagu spordis ikka, eksisteerivad nii võitjad ja kaotajad, ning selleks, et kellelgi läheks hästi, peab kellelgi ka halvasti minema. Ühesõnaga: kõik täiendused ei saa olla head täiendused ning võimalikele altminekutele me nüüd Olybet.tv’s otsa vaatamegi.

Rice või Caicedo?

Vaata, mis nurga alt tahad, kuid 116 miljonit eurot on igal juhul üüratu summa, mida jalgpalluri eest välja käia. Sel suvel kirjutasid säärase tšeki välja kaks Premier League’i klubi: Arsenal ja Chelsea. Kas nende pangas käik õigustab end?

Raske öelda, kuid Londoni punase klubi puhul on garantiisid rohkem. Declan Rice’i näol on tegemist ikkagi staažika Inglismaa koondislasega, kel vöö vahel enam kui 200 Premier League’i kohtumist.

Londoni sinine sats otsustas samal ajal täringut veeretada Moises Caicedoga, kes rassis küll mullu Brightoni eest truult, ent… üks hooaeg on ikkagi üks hooaeg. Lisaks pole Ecuadori koondis päris see lakmustest, mille vastus pekslevat südant maha rahustaks.

Küll on Caicedo elu selle võrra lihtsam, et ta pole ründaja. Nõnda ei oodata temalt iga mäng väravaid, mis omakorda tähendab, et fännidel pole pealtnäha keskpäraste esituste korral kiirkorras milleski kinni haarata. See võiks ecuadorlasele anda justkui aega tippsatsi sisseelamiseks ja kohanemiseks, kuid rahasildi taagist kaitsev poolkaitsja siiski lahti ei saa.

Gvardiol või Hojlund?

Korraliku tšeki kirjutas ka Manchester City, kes soetas 90 miljoni euro eest Josko Gvardioli. Kuigi kulukas, siis see meie hinnangul ülemäära riskantne lüke polnud. 21-aastane horvaat oli ennast ikkagi rahvusvahelisel areenil ning Saksamaa kõrgliigas mitu aastat juba tõestanud.

Keerulisem lugu on aga Manchester Unitedi uue ründaja Rasmus Hojlundiga. Kuigi 20-aastane noorsand on koondise eest alustanud võimsalt, lüües kuue mänguga kuus väravat, siis möödunud hooaeg Atalantas oli… vaikne. 32 mängu ja 9 väravat.

Ei ole just statistika, mille eest 75 miljonit välja käia, kuid United miskipärast arvas teisiti. Tea, kas põhjuseks oli Haalandile sarnanev nimi ja Skandinaavia taust või midagi asisemat, kuid see tšekk ikkagi kirjutati.

Mõistagi võib Hojlundi pidada n-ö tulevikutehinguks, kuid kulutada 75 miljonit eurot üle(üle)järgmist hooaega silmas pidades – see, muideks, on kaks korda rohkem kui Liverpool maksis Cody Gakpo eest –, kui tiim vajaks harrykane’ilikku väravamasinat…

Olgu kurjad inglise vutifännid taanlase suhtes armulised.

Mis on Arteta salaplaan?

75 miljoni euro eest vahetas klubi ka Kai Havertz, kes hakkab nüüd pallima Arsenali ridades. Ühest küljest tahaks öelda, et Mikel Arteta pole veel (suurte) täiendustega mööda pannud, mis süstiks üleminekusse justkui optimistmi, kuid teisalt on ikkagi äärmiselt keeruline näha, mis murekohta Arsenal sellega lappis.

Neil on olemas Leonardo Troussard, Bukayo Saka, Gabriel Jesus, Martin Odegaard, Gabriel Martinelli… ühesõnaga, kuhu peaks veel Harvard selles rotatsioonis mahtuma ning kellelt minuteid napsama?

Mõistagi pole sakslase näol tegemist kehva mängumehega – olgugi, et 32 väravat viimase 139 mänguga võib silme ette manada teistsuguse pildi –, kuid kas see õigustab säärase summa välja käimist?

Ülemineku nurjab ainult raha

Eks analoogseid, rahast tulenevaid küsimärke võib hõljutada ka Dominik Szoboszlai (Liverpool, 70 miljonit eurot), Mason Mounti (Manchester United, 64 miljonit eurot), Sandro Tonali (Newcastle United, 64 miljonit eurot) ja Christopher Nkunku (Chelsea, 60 miljonit eurot) kohal, kuid need summad näivad tänapäeva vutimaailmas kuidagi… tavapärased.

Rääkimata siis sellest, et Fulham otsustas 6,5 miljoni euro eest anda võimalus Wolvesis pingile vajunud Raul Jimenezele. Jah, seegi otsus võib vastu taevast lennata, kuid kuus milljonit eurot on tänapäeva jalgpallis peenraha, millega tulebki riskeerida, kui tahta suurt mängu mängida.

Sest kui Fulham on sel suvel üleminekuturul laiaks löönud hädised 29 miljonit – millega hoitakse kulutamisedetabelist 17. kohta –, siis kaheksa klubi kulutused ületavad tänavu juba 100 miljoni piiri: Bournemouth (100,8), Liverpool (112), Manchester City (119,1), Newcastle United (153,2), Manchester United (191,7), Tottenham Hotspur (193,6), Arsenal (231,6) ja Chelsea (323).

Tõsi, mängijaid müües on nimetatud võistkonnad ka üht-teist tagasi teeninud, kuid siinkohal ei saa me rääkida ikkagi tulust, vaid pelgalt kulunumbrite vähendamisest…

*Kõik andmed põhinevad Transfermarkt portaalil.