Priit Vene – Eesti treener Euroliigas
Kahjuks on läinud nii, et pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pole kuigi palju meie pallimängualade treenereid välismaale pääsenud. Üks neist vähestest on endine korvpallur Priit Vene.
Tänaseks 56-aastane Tartust pärit praegune juhendaja, kelle üks poegadest Siim-Sander on aastaid kuulunud Eesti paremate mängijate sekka ja teine poeg Kent-Kaarel pallis aastaid kohalikus meistrisarjas, tegi Leedus korralikku karjääri ning jõudis välja ka Euroopa tugevaimasse sarja Euroliiga.
Vene tegutses Leedus erinevatel rinnetel. Küll oli ta kohaliku klubikorvpalli au ja uhkuse Kaunase Žalgirise duubelmeeskonna abi- ja peatreener ning sai juhendajaleiba maitsta ka sealses kõrgliigas, kui asus 2011. aasta lõpus Kaunase Baltai etteotsa.
Muide, Vene tõusmine Žalgirise tütarklubi Baltai peatreeneriks oli paras tohuvabohu. Nimelt omandas Žalgiris pankrotiohus olnud Panevežyse klubi ja saatis oma kolmanda treeneri sinna pealikuks. Baltai peatreener Oliver Kostic kutsuti aga Žalgirise pingile ning hooaega Baltai abitreenerina alustanud eestlane sai ametikõrgendust.
Sealjuures polnud peatreener ainus eestlane, kes tol hooajal Baltai au kaitses. Ääremängija Siim-Sander Vene kuulus samuti tiimi ja oli Leedu liigas kindel põhimees, kui müttas väljakul keskmiselt 25,7 minutit, viskas kaheksa punkti ja võttis 3,4 lauapalli. Hooaega ta Baltais aga ei lõpetanud, kui 2012. aasta veebruaris värbas ta Läti hiid Riia VEF.
Eestist otse Euroliigasse
Pärast toda hooaega otsustas Priit Vene kodumaale naasta. Kui KK Pärnu jätkamine Eesti meistriliigas oli küsimärgi all, siis augusti lõpus oli sott selge, et suvepealinlased panevad edasi ning Vene käe järgi toodi klubisse ka kaks leedulast: Augustas Peciukevicius ja Osvaldas Matulionis.
Sealjuures tegid mõlemad Eestis individuaalselt väga hea hooaja. Tagamees Peciukevicius säras keskmiste numbritega 16,2 punkti, 6,2 lauapalli ja 5,3 resultatiivset söötu, ääremängija Matulionis tõi 14,9 silma ja 5,3 lauapalli kohtumise kohta. Muide, ta on hiljem mänginud ka näiteks Hispaania kõrgliigas, mis on kahtlemata Euroopa tugevaim, Peciukevicius on Pärnu hooaja järel teeninud leiba nii Tartus, Hispaania esiliigas kui ka Belgia meistrivõistlustel ja pallib praegu Belgia ja Hollandi ühisliigas.
Leedulaste vedamisest hoolimata ei õnnestunud Pärnul koduliigas midagi suurt korda saata. Põhihooajal saadi 13 võidu ja 19 kaotusega kuues koht, veerandfinaalis kaotati mängudega 1:3 hilisemale pronksile Rakvere Tarvale.
Pärast Pärnu hooaega sai Vene taas pakkumise Leedust, täpsemalt Žalgirisest. Vene rääkis 2013. aasta novembris Eesti Rahvusringhäälingule, et ehkki ametikoha mõttes sai abitreeneriks taandumisega tehtud samm tagasi, oli Žalgirise pakkumisega nõustumine lihtne otsus ning ta oli mõne kuuga õppinud Euroliiga tiimis väga palju, kuidas võistkonda hooajaks ja kohtumisteks ettevalmistada.
Too hooaeg oli Žalgirisele aga kõike muud, kui lihtne ja Vene sai hooajaga juurde palju halle juuksekarvu…
Restart algas raputusega
2013/14 hooaeg oli Žalgirise jaoks vabastav, sest lõpuks pääseti Vladimir Romanovi ikkest. Venemaal sündinud pankur ostis 2009. aasta mais 75% klubist, aga tema juhtimisel ajas üks skandaal teist taga.
Küll vahetas ta peatreenereid tihedamini kui mõni mees sokke, küll süüdistati teda 2009/10 hooaja Leedu finaalseeria meelega kaotamises, et Vilniuse Lietuvos Rytas tagaks endale Euroliiga koha. Mõnetine rahu saabus majja 2013. aasta veebruaris, sest Romanov loobus oma osalusest Žalgirises.
Samas ei saa jätta märkimata, et kuna tema juhitud pank kukkus rahaliselt kokku, oli ka Žalgirise finantsseis pehmelt öeldes täbar. Kui Romanov lahkus, ütles ta, et klubi on mängijatele võlgu tervelt 7,2 miljonit eurot.
Kuhu raha kadus? Selgus saabus 2020. aastal, kui vahepeal Venemaale pagenud ja rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Romanovit süüdistati pangast umbes 40 miljoni euro omastamises.
Seega saabus Vene Žalgirisse õnneks ajal, mil võlad olid küll veel õhus, aga klubi polnud enam hullumeelse röövli käes. Ent restart algas ikkagi raputusega, kuna suvel peatreeneriks palgatud Ilias Zouros vallandati juba oktoobri lõpus ning tema asemel sai pukki Saulius Štombergas. Žalgirise legend, kes oli võistkonna kapten, kui nad võitsid 1999. aastal Euroliiga ning kes teenis pika profikarjääri jooksul leiba paljudes Vana Maailma tipptiimides.
Muide, pärast toda hooaega meenutas Vene intervjuus Postimehele, et algselt pidi tema põhitööks olema mängijate individuaalsed treeningud ning seepärast ei pidanud ta sõitma koos meeskonnaga Euroliiga välismängudele, vaid tegelema samal ajal Kaunasesse jäänud palluritega. Štombergase ametikõrgendus kergitas Vene teise abitreeneri rolli, mis tähendas ka rohkem meeskonnaga töötamist.
Ka Štombergase ametiaeg kulges üle kivide ja kändude. Euroliigas kaotati mitu mängu napilt ja Žalgiris võitis lõpuks 14 mängust kõigest kaks ning jäi veerandfinaalist valgusaastate kaugusele.
Samal hooajal vahetas klubi veel korra peatreenerit, kui Štombergas taandus ja tema ameti võttis üle Gintaras Krapikas. Mees, kes on Žalgirisega seotud ka praegu, kui on itaallase Andrea Trinchieri üks abilistest.
Žalgirise minek polnud halb ainult Euroliigas. Koduliigas lõpetati põhihooaeg alles neljanda kohaga, millest madalamat positsiooni pole Kaunase sats saanud. Poolfinaalis tehti Rytasega aga sotid selgeks, finaalseerias võideti mängudega 4:2 Klaipeda Neptunast ning Vene krooniti Leedu meistriks.
Olgu siinkohal kaks vahvat fakti veel märgitud. 2013/14 hooajal sai Vene Žalgirises koos töötada Euroopa vaieldamatu legendi Šarunas Jasikevičiusega, kelle jaoks oli mängijana tegemist viimase hooajaga. Vene sedastas Postimehe vahendusel, et Jasikevičiusega töötamine oli puhas rõõm ning ta ei üritanud kordagi treeneritele pähe istuda, vaid pakkus lihtsalt oma tohutute kogemuste abil välja, kuidas ühte või teist võiks asja teha.
Finaalseeria vastast Neptunast juhendas Kazys Maksvytis, kes sai 2023. aasta lõpus Žalgirisest hundipassi ning kaotas paar kuud hiljem Leedu koondist tüürides EM-valikmängus Eestile.
2014. aasta juulis selgus kahjuks, et Vene aeg Žalgirises lõppes vaid ühe hooajaga. Eestlane ei mahtunud Krapikase abiliste valikusse, küll aga tegi seda Jasikevičius, kes sai 2016. aasta jaanuaris Krapikase asemel peatreeneriks ning on seejärel tõusnud Euroopa juhendajate tippu.
