Puust ja punaseks: Euroliiga põhihooaja lõpus on mängus peaaegu kõik!

Korvpalli Euroliiga põhihooaja lõpuni on vaid kolm vooru ja veidi vähem kui kolm nädalat. Põnevuse järgi janunevale fännile pakub rõõmu, et tabelis on suurem osa täiesti ebaselge.

Alustame aga sellest, mis on klaar. Põhihooaja võidab Madridi Real, kel on kirjas 25 võitu ja kuus kaotust ning lähimaid jälitajaid edestatakse viie võiduga. Ei pea olema Pythagoras mõistmaks, miks Real aprilli keskel tabelis troonib…

Põhihooaja võitmine on ajalugu vaadates kahe otsaga asi. Veerandfinaalis on sul küll koduväljakueelis, aga tänapäeva Euroliigas pole ühtegi võistkonda, kes oleks võitnud nii põhihooaega kui ka ihaldatud tiitlit. Olympiacos oli sellele mullu ülilähedal, aga Reali legendi Sergio Llulli raske keskpositsioonivise võttis neilt viimasel sekundil trofee käest.

Olgu öeldud, et kui Real on juba saanud enda nimele Euroliiga rekordi. Vana Maailma tugevaima klubisarja praegune põhihooaja formaat – kõik 18 klubi mängivad üksteisega kodus ja võõrsil – on kehtinud alates 2019/20 hooajast ning varasemalt koguti parimal juhul 24 võitu. Õigemini, neljast hooajast kolmel on võitja jõudnud selle arvuni, 2021/22 hankis Barcelona 21 võitu.

Viimased hapupiimased

Kuigi matemaatiliselt on Berliini ALBA-l veel võimalik viimaselt kohalt tõusta, siis klubilt, kes on senise 31 kohtumise jooksul alistanud vaid viis vastast, on võimatu eeldada, et nad võiks viimase kolme mänguga koguda vähemalt kaks võitu. Just nii palju oleks vaja, et punane latern Villeurbanne’i ASVELi kätte ulatada, aga sedagi vaid juhul, kui Prantsusmaa klubi ei suuda võita ühtegi kohtumist.

Ka Belgradi Crvena Zvezda evib matemaatilist võimalust oma kohta parandada, kuid seegi oleks suuremat sorti üllatus ja tähendaks suure tõenäosusega, et Serbia klubil on vaja võita kõik kolm järelejäänud kohtumist. See oleks aga üllatus, kuna eelmisest kümnest mängust on Zvezda võitnud vaid kaks.

Seega lõpeb tabel ilmselt järgmiselt: Zvezda on 16., ASVEL 17. ja ALBA 18. Kõik ülejäänud kohad Reali ja Zvezda vahel on aga lahtised ehk 14 klubi jätkavad ränkrasket võitlust.

Kes saab koduväljakueelise, kes jõuab play-off’i?

Teist ja kuuendat kohta lahutab kõigest üks võit. Selles supis on 20 võidu peal Ateena Panathinaikos, Monaco ja Barcelona, 19 korda on vastase selili pannud Olympiacos ja Istanbuli Fenerbahce. Tegelikult võiks punti lisada ka 18 võitu kogunud Tel Avivi Maccabi.

Veerandfinaalis koduväljakueelise saamiseks on vaja lõpetada esinelikus, kus on tänu Reali võidule kolm vaba kohta. Suure tõenäosusega napsavad kaks neist Panathinaikos ja Monaco, kel on hooaja lõpus soodne graafik ning kelle hetkevorm on väga hea.

Viimase vaba koha soosik on Fenerbahce. Jah, nad jäävad Barcelonast küll võiduga maha, aga järgmisest kolmest mängust kaks peab Türgi hiid kodus, kus nad on sel hooajal võitnud 15 mängust tervelt 14. 34. ehk põhihooajale punkti panevas voorus sõidetakse külla Olympiacosele, keda õnnestus novembris kahe punktiga võita.

Otsepääsme veerandfinaali lunastavad endale kuus paremat. Selles võitluses võib Maccabi kaarte segada, aga pigem paistab tõenäoline, et praegune esikuuik jääb paika, lihtsalt mingid kohad võivad vahetuda.

Täielik puder ja kapsad

Käesolev hooaeg on Euroliigas esimene, kus on kasutusel NBAst tuttav play-in. Vana Maailma tugevaimas sarjas tähendab see, et põhihooaja seitsmenda kuni kümnenda koha omanikud mängivad miniturniiri, mille kaks paremat saavad kaheksa parema hulka.

Esmalt mängivad seitsmenda ja kaheksanda ning üheksanda ja kümnenda koha võistkonnad. Esimese kohtumise võitja pääseb otse veerandfinaali, kaotaja saab teise võimaluse, kui kohtub üheksanda ja kümnenda lahingu võitjaga. Kes viskab selles mängus rohkem punkte, on viimane neljandikfinalist. Play-off’is kohtub esimese mängu võitja põhihooaja teisega, viimane veerandfinalist Realiga.

Praegu võib vaid üks klubi end play-in’i osas täiesti kindlalt tunda: Maccabil pole võimalik esikümnest välja langeda, kuna neid lahutab 11. kohast neli võitu ja mängida on vaid kolm vooru. Sisuliselt on kindel ka Bologna Virtuse ja Baskonia kaasalöömine, sest neil on Iisraeli gigandist vastavalt üks ja kaks võitu vähem.

Seejärel… Raske on leida sõna, mis teeks kümnenda koha võitlusele au. Seega räägime faktidest: viimasena tahavad play-in’i saada tervelt kuus klubi, kes on kõik ühe võidu sees. Kümnendast kohast alates on need tiimid: Milano, Belgradi Partizan, Valencia, Istanbuli Anadolu Efes, Müncheni Bayern ja Kaunase Žalgiris. Esimesel neljal on kirjas 14, kahel viimasel 13 võitu.

Kuivõrd võitlus on nii tihe, poleks mingi ime, kui kümnes koht selgub mitme tiimi surnud ringis, mis paneks ka Pythagorase pea valutama.

Usume Partizani

Hetkevormi vaadates on neist kuuest kõige paremas hoos Milano, Efes ja Žalgiris, kes võitsid läinud nädala topeltvoorus mõlemad mängud.

Selle nädala voorus võiks play-in’i osas saada asi selgemaks, kui Barcelona võidab võõrsil Bayernit, sest siis on Saksamaa hiid igal juhul audis. Müncheni klubi õnneks on katalaanide vorm nagu on, pealegi on Bayern olnud kohati kodus väga hea.

Väga oluline 32. vooru matš on ka Žalgirise ja Milano vahel. Kui Leedu klubikorvpalli au ja uhkus Kaunases kaotab, on nende pidu lauldud. Kui nad võidavad, on kõik võimalused jätkuvalt valla.

Kuue konkurendi mängukalendrit vaadates on selgelt kõige keerulisem ülesanne just Bayernil ja Žalgirisel. Neist esimene kohtub tabeli esineliku tiimide Barcelona, Panathinaikose ja Monacoga, teine Monaco, Reali ja Milanoga.

Raske on ka Efesi seis. Tõsi, tippsatsidest tuleb neil veel madistada linnarivaali Fenerbahcega, kuid Tomislav Mijatovići hoolealused on võõrsil võitnud sel hooajal 15 mängust ainult kaks, millega ollakse Euroliigas eelviimane. Ja lõpusirgel on Efesil vaja väljas mängida nii Fenerbahce kui ka Baskoniaga.

Valencia on lihtsalt väga nigelas minekus, seda nii Euroliigas kui ka Hispaania meistrivõistlustel. Nende kalender pole keerukuse mõttes midagi võimatut, aga Alex Mumbru hoolealuste vorm süstib lihtsalt ainult negatiivsust.

Nii jõuamegi Milano ja Partizani juurde. Belgradi hiiu tohutuks eeliseks on, et järgmisest kolmest mängust kaks on Štark Arenal, kus tehti eelmisel nädalal Euroliiga publikurekord – mängu Realiga käis vaatamas veidi üle 24 000 pealtvaataja.

Jah, sel nädalal võetakse Serbias vastu Olympiacos, kel on endalgi võitu hädasti vaja, aga kodupubliku tugi võib Partizanile tiivad anda. Seda veel juhul, kui üle-eelmisel nädalal oma isa kaotanud Zach LeDay on tagasi ning mängib kahe mehe eest.

Partizani jaoks on hea uudis ka see, et kuigi eelviimases voorus tuleb kellelegi külla sõita, on selleks tabeli viimane ALBA. Veel parem on aga see, et põhihooajale pannakse punkt kodus Valencia vastu.

Milano, kelle mäng on käinud hooaja jooksul tohutult üles-alla, kolm viimast vastast on Žalgiris (võõrsil), Virtus (kodus) ja Maccabi (võõrsil). Sealt võib tulla nii kolm kui ka null võitu.

Kõike arvestades tahaks kõige tõenäolisemaks kümnenda koha võistkonnaks pidada Partizani. Samas on Euroliiga sel hooajal korduvalt näidanud, et seal juhtub imelisi asju ja tegelikult poleks ju šokk, kui viimasena pääseb play-in’i Žalgiris.

Ega’s midagi, kui hoidke mütsist kinni, head Euroliiga sõbrad, sest põhihooaja lõpp tuleb vägev!