Riigid, kus sa ei tea, et on WRC-etapp sõidetud
1973. aastal kihutama hakatud autoralli MM-sarjas (WRC) on väisatud 36 riiki. Tuntud kohtade, näiteks Soome, Portugali ja Prantsusmaa kõrval on roolikeerajad gaasipedaali tallanud ka üllatavamates paikades.
Brasiilia
Sambamaa kruusal on WRC käinud kaks korda: 1981. ja 82. aastal. Ainsad Brasiilia etapid võitsid Ari Vatanen ja Michèle Mouton. Muide, soomlase kaardilugejaks oli David Richards, kellega koos tuldi maailmameistriks ning kes on rallisõpradele eeskätt tuntud Subaru eduka WRC-projekti vedajana.
Brasiilia näol oli tegemist aeglasevõitu ralliga, kui näiteks Vataneni keskmine kiirus oli 73,9 km/h ja Moutonil 85,33 km/h. 2013. aastal korraldati riigis kandidaatvõistlus, kuid WRCsse ei naastud.
Kanada
Viimasel paaril aastal on räägitud Kanada naasmisest WRCsse talveralli näol. Seni on vahtralehemaal sõidetud neli korda ning seda vaid kruusal. 1974. aastal kihutas rallikarussell Rideau Lakesi võistlusel, vahemikus 1977-79 Québeci rallil.
Rideau Lakes jõudis WRCsse suuresti tänu Rootsi autofirma Saabi võistlusjuhi Bo Hellbergi kiidulaulule, ent ei jäänud kalendrisse rahaprobleemide tõttu. Ralli sarnanes vägagi Skandinaavia metsade vahel sõidetud kruusaetappidele ning ehkki võistlus toimus oktoobris ja öösel langes temperatuur alla nulli, ei pidanud ekipaažid lumega rinda pistma.
Esimesel Québeci etapil teenis 1985. aasta maailmameister Timo Salonen esimese rallivõidu. Kanada prantsuskeelses osas sõidetud katsed olid tolle aja kohta üpris kiired, sest igal aastal oli võitja keskmine kiirus üle 100 km/h.
Bulgaaria
2010. aastal sõidetud asfaldiralli lõpetas WRCs ühe pika põua, kui Citroëni mehed Sébastien Loeb, Dani Sordo, Petter Solberg ja Sébastien Ogier haarasid neli esimest kohta. See oli WRC esimene nelikvõit pärast 1993. aasta Keenia etappi. Bulgaaria pealinnast umbes 70 km kaugusel asuvas Borovetsis baseerunud rallil sõideti ka JWRC-etapp, mille võitis tänane tipp Thierry Neuville.
Bulgaaria kalendrisse pääsemine ei kulgenud aga lepase reega. 2009. aastal korraldatud kandidaatrallil, mis kuulus EM-sarja arvestusse, suri šveitslase Brian Lavio itaallasest kaardilugeja Flavio Guglielmini ning pikalt oli õhus kahtlus, kas Rahvusvahelise autoliidu FIA jälgija raport võtab Bulgaarialt MM-etapi või mitte. Ei võtnud, aga näiteks argentiinlased, kel polnud alguses plaani 2010. aasta kalendrisse jõuda, olid valmis bulgaarlasi asendama.
Indoneesia
Kruusal sõidetud ralli oli WRCs 1996. ja 1997. aastal. Mõlemal korral triumfeeris kahekordne maailmameister Carlos Sainz, mõlemal korral tegi ülikindlalt liidrikohta hoidnud 1995. aasta tšempion Colin McRae avarii ja katkestas.
Et võistlus toimus täpselt ekvaatoril, polnud see ekipaažidele põrmugi lihtne. Temperatuur oli kõrge, niiskust rohkem kui euro eest ning näiteks Juha Kankkunen võrdles olusid ralliautos Soome saunaga. Mitsubishi heaks töötanud arsti sõnul jõid sõitjad päevas kuni 14 liitrit vett.
Vihm tähendas, et suuresti palmiõli istanduste teedel sõidetud katsed muutusid mudaseks ja väga libedaks. Tingimused olid nõnda erilised, et Pirelli lõi Indoneesia rallile mõeldud mudarehvi. Et vihm võis aga tulla äkki ning sademeid oli siis palju, polnud harv juhus, kui sõitjatel olid auto all valed rehvid. See tähendas, et Indoneesia etapp oli paras loterii.
Maroko
1956. aastal Prantsusmaa võimu alt vabanenud riigis domineerisid Prantsusmaa sõitjad ja autod. 1973., 75. ja 76. aastal WRCs olnud ralli võitsid kaks prantslast (Bernard Darniche ja Jean-Pierre Nicolas. Vahele mahtus ka soomlane Hannu Mikkola) ja kaks Prantsusmaa autotootjat (Darniche Renault-Alpine’iga, Mikkola ja Nicolas Peugeot’ga).
Ehkki tegemist oli Mustal Mandril peetud maratonralliga olid olud märkimisväärselt erinevad võrreldes Sahara-taguse Aafrika etappidega Keenias ja Elevandiluurannikul. Mõned katsed olid isegi nii pikad, et autosid oli vaja katse ajal tankida.
