Rudy Fernández – tubli NBA mängija, kes sai Euroliigast, mida tahtis

Igiliikur Rudy Fernández oli aastaid Euroopa üks paremaid korvpallureid, kes tegi NBAs korralikku karjääri, kuid see ei pakkunud talle rahuldust. Hispaanlane vajas midagi enamat ja otsustas selleks naasta kodukamarale.

Fernández teatas oma 39. sünnipäeval, et käesolev hooaeg jääb talle profikorvpallis viimaseks. Ent ta ei pane punkti klubihooajaga, kus tema leivaisa Madridi Reali eesmärgiks on võita Euroliiga ja Hispaania meistrivõistlused, vaid soovib viimase tantsu teha koondise eest.

Nimelt mängitakse Hispaanias Valencias üks suvise Pariisi olümpia kvalifikatsiooniturniir, kus võõrustajad kuuluvad ühte alagruppi Liibanoni ja Angolaga. Teises grupis on Poola, Soome ja Bahama, poolfinaali pääsemiseks on vaja mahtuda grupis kahe parema sekka. Olümpiale jõuab vaid turniiri võitja.

Hispaania on küll soosik, aga olenevalt Poola, Soome ja Bahama koosseisust ei pruugi Pariisi pääsemine olla teps mitte lihtne. Ja kuigi Fernández ei oma koondises mänguliselt suurt rolli, oleks äraütlemata tore, kui ta saaks korvpalli mängimisega hüvasti jätta kõige suuremal areenil, nagu tegi Argentina legend Luis Scola 2021. aasta Tokyo olümpial.

Püstitas NBAs rekordi

Mallorca saarelt pärit Fernández kolis mandrile 2002. aastal, kui liitus Kataloonia tiimi Badalona Joventudiga. Hispaanlane tõusis koos klubikaaslase Ricky Rubioga kiirelt Euroopa üheks suuremaks talendiks, võitis klubiga tiitleid nii kodumaal kui ka Euroopas ja üsna ruttu sai selgeks, et Fernándezi tulevik on maailma tugevaimas liigas NBA.

2008. aastal osteti Fernándezi leping välja, et ta saaks liituda eelneval aastal ta NBA draft’is 24. valinud Portland Trail Blazersiga. Uut teed alustades oli Fernández eriti tänulik teda Joventudis juhendanud peatreenerile Aito Garcia Renesesile. “Kõik, mida ma korvpallist tean, on tänu temale,” kostis pallur.

Fernández liitus Blazersiga pärast 2008. aasta Pekingi olümpiat, kus Hispaania jõudis finaali ja andis USA-le, keda esindasid näiteks Kobe Bryant, Dwyane Wade, Carmelo Anthony ja teised staarid, kõva lahingu. Turniiri tipphetke eest hoolitses just Fernández, kes pani Dwight Howardi postrile.

Sealjuures polnud Fernández oma perest esimene Põhja-Ameerika profiliigas mänginud korvpallur. Tema kolm aastat vanem õde Marta teenis 2007. aastal naiste NBAs leiba Los Angeles Sparksis.

Käesoleva loo peakangelase NBA karjäär kestis küll vaid neli hooaega, kuid see polnud teps mitte halb. Oma debüüthooajal püstitas ta ka ühe unistuste liiga rekordi, kui temast sai enim kolmepunktiviskeid tabanud uustulnuk. 159 kaugviset tabanud Fernándezi tippmark püsis tema käes küll vaid ühe hooaja, kui ajaloo parimaks viskajaks peetav Stephen Curry tabas 2009/10 hooajal 166 kolmest. Olgu märgitud, et eelmisel hooajal tõsteti rekord üle 200, kui see on Sacramento Kingsi mängija Keegan Murray (206) käes.

Kolme Blazersi ja ühe Denver Nuggetsi hooaja peale käis Fernández NBAs väljakul 267 kohtumises, kus viskas keskmiselt veidi alla kümne punkti mängus. Ei midagi imelist, aga eurooplane oli kindlalt rotatsioonis sees ega pidanud töökohata jäämist kartma.

Seljahädad on NBAs toimunu tõttu

2012. aasta suvel otsustas Fernández, et tema aeg NBAs on vähemalt mõneks ajaks läbi. Ta lõi käed Realiga, sõlmides kolme aasta pikkuse lepingu, kus teenis ühe hooajaga veidi üle kolme miljoni euro, millega sai temast üks enimteenivamaid mängijaid Vanas Maailmas.

Fernández selgitas, et ta on Euroopas parem pallur kui NBAs, tahab olla võistkonna liider ja võita tiitleid. Kui viimast eesmärki oleks mõistagi olnud võimalik täita ka ookeani taga, siis esimest mitte.

Samas kostis Fernández, et ta ei sulge NBA ust lõplikult ja naaseb võib-olla juhul, kui saab oma selja korda. Seljahädad on tema karjääri saatnud alates 2009. aasta märtsist, kui kohtumises Los Angeles Lakersiga rammis Trevor Ariza ta kiirrünnakul parketile ja hispaanlane sai vigastada.

Kui Fernández läks NBAsse Joventudist, siis tegelikult oli ta enne 2012/13 hooaega Realis mänginud. Hooaeg varem oli Põhja-Ameerikas tööseisak, mistõttu tulid mitmed tähed mõneks ajaks Euroopasse leiba teenima. Lisaks Fernándezile tuli Reali hilisem NBA meister Serge Ibaka, näiteks Danilo Gallinari läks Milanosse ja Deron Williams Istanbuli Besiktasesse.

Täiskohaga Reali naastes kerkis Fernández Hispaania kuningliku klubi kindlaks liidriks, kui käis kolmel esimesel hooajal Euroliigas platsil keskmiselt veidi enam kui 27 minutiks. Ta viskas omajagu punkte, oli faktor lauavõitluses, jagas resultatiivseid sööte ning oli üleüldse Vana Maailma staar ja kõrget palka väärt.

Vähetähtis polnud ka võistkondlik edu. 2015. aastal lõpetas Real 20 aastat kestnud Euroliiga tiitlipõua, kui finaalis purustati Olympiacos. Kolm hooaega hiljem õnnestus triumfi korrata, aga siis polnud Fernández enam klubi esimene viiul.

Räpase mängija taak

Kuigi Fernándezi karjäär on olnud üliedukas, on selles meepotis ka mõned tõrvatilgad. Neist kuulsaim on 2013. aasta märtsis toimunud intsident, kui Kaunase Žalgirise fänn Nauris Macius lõi Fernándezt näkku.

Leedus toimunu jaoks laoti vundament kahe klubi vahel Madridis peetud matšis, kus Fernández viskas Žalgirise mängijat Kšištof Lavrinovičit palliga vastu pead ja hakkas lõpusireeni kõlades kemplema Paulius Jankunasega.

Žalgiris kaotas selle kohtumise 74:75 ning Kaunases võitis Real taas ühe punktiga, 105:104. Leedu klubikorvpalli au ja uhkuse fännid sõimasid Fernándezt sisuliselt terve kohtumise, toona Realis mänginud leedulane Martynas Pocius kostis enne mängu, et “loodetavasti ei tapeta Rudyt Kaunases ära”.

Õnneks ei läinud olukord nii hulluks, aga maakeeli öelduna molli sai Fernández küll. Macius selgitas, et kuigi ta kahetseb lööki, ajas hispaanlane ta lihtsalt nii närvi. Ta rääkis Leedu meediale: “Kui ta minust mööda kõndis, müksas ta mind õlaga ja ütles Leedu kohta halbu asju, näiteks, et meie riik on kommunistlik. Emotsioonid said minust võitu ja lõin teda näkku.”

Tõsi, Maciusest ei saanud võitu ainult emotsioonid, aga ka alkohol, sest Leedu politsei teatel oli ta 2,62-promillises joobes.

2021. aasta detsembris võitis Real taas ühe äärmiselt tasavägise mängu, kui võõrsil oldi 75:73 üle Milanost. Üleplatsimehena 18 punkti toonud võõrustajate pallur Shavon Shields ründas 46 sekundit enne lõpusireeni korvi, põrkas Fernándeziga kokku ja maandus nõnda halvasti, et vigastas oma paremat kätt. Ta ei saanud visata vabaviskeid ega naasnud enam väljakule, kaks päeva hiljem teatas Milano, et Shields peab minema operatsioonile ning on parema käe trauma tõttu pikka aega väljas.

Shieldsi toonane meeskonnakaaslane Malcolm Delaney kirjutas hiljem sotsiaalmeedias, et Fernández mängis Shieldsi vastu räpaselt ning et sellist käitumist tuleb karistada.

Samas on selge, et kui Fernández lõpuks ketsid varna riputab, kaaluvad tema saavutused küsitavad teod üle, sest Euroopa korvpallis on väga vähe neid, kelle karjäär on olnud nõnda edukas kui Rudyl.  Eeskätt meenutatakse tema vägevaid pealtpanekuid ja tabavaid kaugviskeid, mitte seda, et ta sai purujoobes leedulaselt kolki või käitus Shieldsi vastu räpaselt.