Safari ralli argipäev: „30 meetrit, terav vasak, kolm kaelkirjakut, ära lõika.“
Sel nädalal sõidetav Keenia ralli on maailmas täiesti ainulaadne. Sõitjatel ei tule seal rinda pista mitte ainult kõrgete temperatuuride, sügavate roobaste, muda ja pori ning lahtise liiva(tolmu)ga, vaid kõigele lisaks veel ka loomadega.
„30 meetrit, terav vasak, kolm kaelkirjakut, ära lõika“ – just sellise säutsu postitas Ott Tänak, kui nädala alguses Safari ralli jaoks legendi kirjutas. Miks? Sest tee peal jalutaski nii muuseas kolm isendit.
Writing the pacenotes for @wrcsafarirally:
“30m.. sharp left, 3 giraffes, don’t cut..” 🦒🦒🦒😅#WRC #SafariRallyKenya #goOtt pic.twitter.com/Bj1u5Bd8C5— Ott Tänak (@OttTanak) June 19, 2023
Lisaks kaelkirjakutele oleme aastate jooksul WRC All Live’i eetris näinud veel sebrasid, gnuusid, antiloope, elevante, ninasarvikuid, lõvisid ja teisigi karvaseid-sulelisi.
Kõige pöörasemad Safari ralli hetked pärinevad 1960ndatest, mil võidukihutamine veel WRC-sarja ei kuulunud. Toona kestis võistlus koguni kuus päeva ning sõitjatel tuli selle aja jooksul läbida ca 5000 km. Täiesti sõge, arvestades, et tänapäeval räägime MM-etappide puhul kolmest (täispikast) päevast ja 350 kilomeetrist!
WRC-sarjaga liitus Keenia 1973. aastal ning sellest ajast alates pole sõitjatele enam nõnda karme väljakutseid esitatud. Ent see ei tähenda, et ralli ühtäkki kergeks oleks muutunud. Sõitjatel tuli ikka läbida 1000+ kilomeetrit ning võistkondadelgi tuli Safari ralliga seoses lisapingutusi teha.
Saatekopter hoiatas loomade eest
Näiteks tugevdati masinaid põrkeraudade ja lisavalgustusega – mõlemad loomade tarbeks – ning mootorisnorklitega – seda jõeületuste jaoks. Lisaks organiseerisid võistluse korraldajad omal ajal sõitjatele saatekopteri, mille piloot rallimehi siis teel olevate looma(karja)de eest hoiatas.
Sellega seoses meenutus 2002. aastat, mil seesama kopter osutus hädavajalikuks Markko Märtini jaoks. Nimelt oli eestlase paarimees Michael Park ühele kiiruskatsele kogemata vale legendi kaasa võtnud, mistõttu tulnuks neil peale minna sisuliselt pimesi.
Täbarasse olukorda sattunud Märtin lahendas asja aga kiire mõtlemisega. Ta võttis ühendust kopteripiloodiga ning uuris, ega neil poleks võimalik kärmelt hooldusalasse lennata ja õige vihik sealt kaasa haarata.
Selgus, et on! Tõsi, Märtini ja Parkini seda päris toimetada ei õnnestunud, mistõttu tuhises eestlane kõrbeteedel nõnda, et legendi vuristas talle raadio vahendusel ette kopteris viibinud abimees Martin Wilkinson.
„Legendita läbitud 100 km olid väga ebatavalised. Arvasin, et kaotame vähemalt kümme minutit, tegelikult jäime alla vaid kahega,” sõnas Märtin pärast omapärast kogemust ning lisas, et samal katsel töötasid ta masinal sealjuures ainult esipidurid. „Sai vähemalt elevust ja nalja.“
View this post on Instagram
Praegu Safarli rallil enam helikoptereid ei kasutata, nagu ka põrkeraudu. Kui võidukihutamine 2021. aastal WRC-kalendrisse naases, rääkis Sebastien Ogier’ võistluse eel järgenvat.
„Meil pole enam põrkeraudu, mistõttu hoian ma sõrmed ristis: seda nii oma rallišansse kui ka südametunnistust silmas pidades. Oleksin väga õnnetu, kui sõidaksin mõnele loomale otsa, sest kõigele lisaks tähendaks see veel suur jama kodus,“ viitas prantslane oma lasteaiaealisele lapsele.
Ogier’l läks toona hästi ning ühegi loomaga ta äkktutvust ei teinud. Kuigi paljud kutsusid seda toona õnneks, näevad Safari ralli korraldajad ka palju vaeva, et looma(karja)sid katsetelt eemal hoida.
„Oleme loomade siinse elukeskkonnaga teadlikult manipuleerinud,“ selgitas Keenia loomade uurimise ja treenimise instituudi (KWRTI) direktor, doktor Patrick Omondi toona.
„Jälgisime pikalt loomade liikumisi piirkonnas, kus ralli katsed toimusid, ning talitasime sellest tulenevalt. Näiteks kohtades, kus olid suured avatud alad, istutasime muru, et loomad jääksid paigale seda sööma. Paikadesse, kuhu loomi ei soovinud, näiteks helikopterite maandumisplatsidele, istutasime seevastu jällegi võõrliike: põõsaid, mida loomad ei söö.“
Kõik taandub ikkagi õnnele
Säärane tegutsemine on kahtlemata aidanud kaasa sellele, et viimasel kahel aastal Safaris ühtegi loomaga seotud õnnetust toimunud pole. Kui lõppkokkuvõttes läheb sul ikkagi vaja ka veidi õnne.
Meenutagem hiljutist Sardiinia rallit. Vahemere saarel ei jookse ringi ühtegi metsikut lehma, kuid ometi sattusid üksikud aedikust plehku pannud vissid Kalle Rovanperä masina ette. Üks seda siis sõna otseses mõttes, sest soomlasel ei õnnestunud kitsastes oludess lehma vältida.
World Champion Kalle Rovanperä’s incident where he hit cows during #RallyItaliaSardegna.#WRC #seanknows pic.twitter.com/DtzlrjOb6c
— Sean Cardovillis (@seancardo) June 4, 2023
Olgu siinkohal lisatud, et Soome väljaande Iltalehti sõnul jäi see lehm siiski ellu ning kohalik karjus hoolitseb tema eest (mida iganes see siis ka ei tähenda…).
Just aedikust või koduaiast plehku pannud loomad on WRC-sarjas see tõeline kurja juur. Sest kui inimestele saad sa veel panna sildi või öelda, et „ära sinna mine: kiiruskatse“, siis kuidas sa teed seda selgeks loomale?
Nõnda sattuvadki neljajalgsed loomad aeg-ajalt rallidel neljarattaliste põrgulistega silmitsi. Vahel läheb neil hästi…
… vahel aga mitte.
Näiteks soomlased meenutasid valitseva maailmameistri Rovanperä hiljutise õnnetuse valguses nende eelmiste ilmatšempionitega juhtunud seiku.
1997. aasta Korsika rallil kihutas Tommi Mäkinen 150+ km/h otsa lehmale, mistõttu kaljuteel järsakust alla paiskus ja katusel lõpetas.
„Oli kiire paremkurv, mille ees oli kerge nukk. Ühtäkki ilmus põõsa tagant välja lehm. Sõitsime talle otsa, mistõttu paiskus auto vastu kivi ning seejärel juba järsakust alla,“ sõnas soomlane. „Auto kukkus kümme meetrit vertikaalselt kaldast alla ja jäi kahe kivi vahele kinni.“
Mäkinen ja tema toonane paarimees Seppo Harjanne pääsesid kokkupõrkest imekombel ainult marrastustega. Lehmal aga nõnda hästi ei läinud…
2000. aasta Safari rallil sai oma lehma-kogemuse teine ilmatšempion Juha Kankkunen, kelle teele jooksis terve kari! Seal traagilist õnnetust ei järgnenud, kuid lehmal paraku nõnda hästi ei läinud…
Jäädes põhjanaabrite Safari-kogemuste juurde, siis 1980ndatel elas Mustal Mandril saatusliku kokkupõrke üles kolmaski põhjanaabrist maailmameister Timo Salonen, kes sõitis otsa mingit sorti kabjalisele.
„Seda polnud võimalik vältida. Tegemist oli väikse tallega, kes hüppas täpselt auto nina ette. Õnneks masin viga ei saanud ja meil õnnestus hooldusalas asjad korda saada,“ on soomlane kokkupõrget nii muuseas meenutanud. Sest 1980ndatel olidki säärased loomamüksud tavalised.
Praeguseks, nagu eelnevalt ka lugesime, on asjalood paremaks muutunud ning loomkokkupõrkeid enam nõnda palju ei juhtu. Õnneks! Kuigi selisesse olukorda jõudmiseks on tulnud väga palju ärevaid hetki üle elada.
Näiteks 1986. aastast, mil neljas soomlasest ilmatšempion Markku Alen ajas Keenias alla üle tee jooksnud lapse! Õnneks polnud sellel kokkupõrkel traagilised tagajärjed, kuid seegi on näide sellest, kui suuri samme WRC-sari tegelikult turvaküsimustes on astunud.
