Sardiinia ralli kaks kuulsat hüpet: üks fännidele, teine sõitjatele

Sel nädalal toimuv Sardiinia ralli on tuntud oma kiirete, tolmuste ja kitsaste kruusateede poolest, kus sõitjatel palju eksimisruumi pole. Ent lisaks on Vahemere suuruselt teisel saarel toimuv võidukihutamine tuntud veel hüpete poolest.

Neid jagub seal mõistagi igale kilomeetrile, mistõttu mitmed sõitjad igal aastal ka purunenud sõiduvahendiga teepervele jäävad. Ent meie peame ennekõike silmas kahte suuremat. Esimene neist, Monte Lerno katsel asuv Micky’s jump on mõeldud puhtalt fännidele. Kes meid siinkohal ei usu, see võtku kuulda 2019. aasta autoralli maailmameistrit Ott Tänakut.

„See on kahtlemata üks eriline hüpe. Kui sellele peale sõidad, siis ei näe sa mitte midagi – ainult taevast! Sellest tulenevalt tuleb sul sõita täielikult legendi järgi, sest vastasel juhul pole sul aimugi, kuhu poole järgmiseks keerata,“ on saarlane seda iseloomustanud.

Ja seejärel lisanud: „Ma ütleksin, et üldiselt on ralliautod tänapäeval juba nõnda hästi ja tugevalt ehitatud, et enamik hüpetele võib rahulikult põhjagaasiga peale lennata, kuid see on see üks, kus seda teha ei saa, sest siis on raske tagasi maapinnale jõuda.“

Järsult üles, veelgi järsemalt alla

Micky hüppe muudab eriliseks selle tõusunurk, mis on võrdlemisi järsk. Ent karmiks muudab selle veelgi järsem langemisnurk. „Mis seal hüppel juhtub on see, et ta lihtsalt viskab sind õhku, mistõttu tahab auto ninale maanduda,“ on Toyota praegune tiimipealik Jari-Matti Latvala öelnud.

Seda, millisest õhulennust võiks jutt olla, demonstreeris 2006. aastal tabavalt Chris Atkinson, kes peaaegu hüppe-järgselt kiviaeda lendas.

Ja oleks siis asi ainult hüppes. Sõitjate õnnetuseks järgneb õhulennule kohe kiire vasakkurv, mille võtmine vahetult pärast maandumist on paras väljakutse. Seda nii reaktsiooni kui ka füüsilisuse poolest, sest katsu rooli keerata, kui G-jõud tahavad vastupidist.

Kuidas seda hüpet siis üldse võtta tuleks? Latvala selgitab: „Esiteks tuleb sul kohandada oma sõidujoont. Kui sa lähed keskelt peale, võid kanduda veidi paremale ära, seega ideaalis tahaksid hüppesse minnes natukene vasakule hoides, eriti kuna järgmine kurv on samuti vasakule. Samuti tuleb enne hüpet pidurdada ja äkki isegi kaks käiku alla vahetada, kuid vahetult enne nukki taas gaas põhja vajutada. Kui sa seda ei tee, siis on tõuge veel suurem ja maandud kindlalt ninale.“

Fännide poolt tulev surve

Ent kõike seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, nagu on öelnud ka 2020. aasta WRC2 maailmameister Mads Östberg. „Olen seda hüpet sõitnud ma ei tea kui palju kordi, kuid iga kord [recce’l] sinna jõudes on mul pea tühi, et mis käiguga või kiirusega seda võtta. Üritan küll legendi märkme panna, aga need on iga aasta erinevaid.

Sul lihtsalt tuleb kiirust tunnetada ja hüpet nautida, sest tead ju, et seda jälgib kohapeal sadu fänne. Ehk sa ei taha olla ka halb hüppaja, vaid pakkuda neile show’d, mistõttu surud natukene rohkem.“

Siinkohal väike vaatamissoovitus ka WRC-sarja ühelt kuulsamalt fotograafilt Colin McMasterilt: Micky hüppele järgneb nii 600 meetri pärast järjestikuste kurvide kaskaad, mida saab jälgida nõnda, et taamal kaunistab vaatepilti Lerno järv. Seega kui keegi tahab rallilt maagilist elamust, jälgige Monte Lerno katse esimesel läbimisel hüpet, järgmisel aga just seda, kivide vahel kulgevad kurvidelõiku.

Sardiinia ralli teine kuulus hüpe on fännidele aga raskemini ligipääsetav, olgugi, et see asub saare suuruselt viiendas linnas Algheros. Nimelt asub seal võistluskeskus, mistõttu ei saa kai peal igale poole ringi paterdada. Kes juhtub aga õigel ajal õiges kohas olevat, see võib näha, kuidas Sardiinia ralli võitja pea või jalad ees Vahemerre hüppab.

Aitäh, Petter Solberg

Just nii, Sardiinia ralli teine kuulus hüpe on SEE sadamahüpe, kui võidumees ennast märjaks kastab. Vastavale traditsioonile pani 2004. aastal – kui ralli lõppes veel Porto Cervos – aluse Petter Solberg. Kui norralane 12 kuud hiljem aga teiseks jäi, sundis ta sama tegema ka Sebastian Loebi.

Algherosse jõudnuna puhus kaihüppele elu sisse Sebastien Ogier, kes võidutses seal 2013. aastal. Ent prantslane ammutas inspiratsiooni mõistagi Solbergist.

Eelmisel aastal Thierry Neuville olude sunnil vette hüpata ei saanud – korraldajad keelasid selle, kuna sadamaala puhastatati terve suve prügist – kuid tänavu on reostus kõrvaldatud ja kaipealne taas prii. Seega tasub WRC-otseülekandes vaadata, kuidas võidumees Vahemerre hüppab ja kogu ülejäänud tiim talle sinna järgi kargab.

Teeolud ja hüpped kõrvale jättes on tegelikult veel ka kolmas asi, mille poolest Sardiinia (kuri)kuulus on: temperatuur. Lõõskava päikese all tõuseb temperatuuripügal seal sageli üle 30 kraadi, mis ralliautos veelgi võimendub, küündides kohati 50-60ni. Ühesõnaga, paras saun.

Keda miskipärast huvitab, mis tunne on 12 tundi päevas säärases masinas istuda, siis sõbralik soovitus, ärge tahtke seda teada. „Mulle väga meeldib saunas käia, aga eelistan seda teha ilma riietate ja nii, et saan käia vahepeal väljas jahtumas,“ iseloomustas Sardiinia ralli kahekordne võitja Tänak seda kogemust kaks aastat tagasi.

Tänak sihib kolmandat võitu

Mis puudutab aga seda, mida 2019. aasta ilmatšempion tänavuse ralli eel rääkis, siis lühidalt võib selle kokku võtta sõnadega: saarlane oli optimistlik ja ootusärev.

„Meil jääb selja taha hea ja kindel nädalavahetus Portugalis. Soovime sellele tulemusele hakata edu ehitama ja nüüd on see veidi lihtsam, kuna oleme leidnud ka kiiruse. Sardiinias ootavad meid suured väljakutsed, kuna tee võib muutuda libedaks ja keeruline on leida vajaminevat pidamist. Lisaks muudavad kõrged õhutemperatuurid olukorra veelgi nõudlikumaks,“ sõnas Tänak, kelle hinnangul saab määravaks ka sõitja oskus säästa karmides oludes rehve.

„Samade rehvidega korduvate katsete läbimine muudab tugeva komplekti valimise keerukamaks. Nõnda vajame seadistuse abil palju suuremat veojõudu, eriti olukorras, kus stardime esimeste hulgas. Kokkuvõttes on Sardiinia ralli siiski võistlus, kus sõitmine on oluliselt huvitavam ja olen alati seda eelistanud. Olime juba Portugalis lähedal võidule, kuniks rehvipurunemine meie šansid rikkus. Seega on meie plaan olla Sardiinias paremad,“ lõpetas Tänak.

Sardiinia ralli saab oma avapaugu reede lõunal kell 14.33 ning 48 tundi hiljem, kui selja taha on jäänud 16 katset kogupikkusega 266,12 km, on teada, kes saab võidukalt Vahemerre hüpata.