Sind ei taheta, aga sa ei lahku – Grigonise ja Calathesi edulugu

Nick Calathes ja Marius Grigonis müttavad Euroliiga väljakutel keskmiselt üle 20 minuti mängus, ehkki suvel näis nende tee praeguste leivaisadega lõppevat. Ent ameeriklane – Calathes esindab küll Kreekat, aga ta on sündinud USAs ega oska kreeka keeltki – ja leedulane ei andnud alla, vaid asusid võitlema. Tagantjärele targana on selge, et mehed tegid õige otsuse!

Tunamullu Istanbuli Fenerbahcega liitunud Calathes tegi enda karjääri vaadates üsna tavapärase hooaja, aga võistkondlikult ajas Türgi hiid lati maha – Euroliigas ei jõutud finaalturniirile ega kodustel meistrivõistlustel finaali.

Üheks ebaõnnestumise põhjuseks peeti just mängujuhi positsiooni. Keegi ei kahtle selles, et Calathes on Euroliiga üks paremaid söötjaid, kuid tegemist on väga klassikalise rünnakute dirigendiga, kes ise ei valmista korvile just väga suurt ohtu. Kui läbimurretelt teele saadetavad hõljukid tabavad veel üsna hea protsendiga, siis kolmepunktijoone tagant pole 34-aastane pallur kunagi kuigi hästi pihta saanud.

Calathesi parimad söödud:

Arvati, et Fenerbahce vajab dünaamilisemat mängujuhti. Kedagi, kes suudaks kaaslasi paremaks teha, oleks kaare tagant stabiilsem ning läbimurretel mitmekülgsem.

Ei lastud mängidagi

Seega polnud põrmugi üllatav, kui Fenerbahce juhtkond rääkis suvel, et nemad ei soovi Calathesiga jätkata. Ent kuna 2009. aasta NBA draft’is 45. kaubaks läinud mehel oli klubiga kehtiv leping, polnud võimalik teda ühepoolselt ukse taha visata.

Teagi nüüd, kas Calathes ka otsis tõsiselt uut klubi või mitte, aga augusti lõpus teatas Fenerbahce, et mängumees jätkab nende ridades. Samas oli selge, et tema roll ei saa peatreener Dimitrios Itoudise käe all olema suur, sest… miks muidu tahtnuks Fenerbahce tema lahkumist? Pealegi, uueks põhimängujuhiks palgati brasiillane Raul Neto, kuid NBAst Euroopasse naasnud pallur sai vahetult enne klubihooaega toimunud MMil nõnda raske põlvevigastuse, et peab aasta vahele jätma.

Euroliiga hooaeg algaski nii, et kahes esimeses mängus sai Calathes väljakule seitsmeks ja neljaks minutiks. Seejärel küll minutite arv tõusis, kuid oli ka voore, kus hellen ei saanud üldse platsile.

Calathesi Fenerbahce karjääris pöörati uus lehekülg 14. detsembril, kui Itoudis lahkus ja tema asemele palgati Šarunas Jasikevičius. Leedulane, kes töötas kreeklasega koos Barcelonas, kust lahkumise järel oli Calathes peatreeneri suunas väga kriitiline.

Paistab, et mehed rääkisid sotid selgeks, sest pärast Jasikevičiuse tulemist on Calathes osalenud kõigis kaheksas mängus ning olnud halvimal juhul väljakul 16 minutit, kuid siin ei saa jätta märkimata, et tegemist oli 35-punktilise võiduga Tel Avivi Maccabi vastu, kus keegi ei mänginud väga suuri minuteid.

Statistikat vaadates on selge, et Jasikevičiuse käe all on Calathes leidnud uue hingamise. Itoudise ajal osales ta Euroliigas kümnes kohtumises, kus tõi keskmiselt 5,3 punkti ja 2,8 korvisöötu mängu kohta. Kahepunktiviskeid tabas ta 44,7%, kaugviskeid 40%, Calathese rünnakureiting (kui palju viskab klubi mängija väljakul olles 100 rünnaku kohta punkte) oli 106,7 ja kaitsereiting (kui palju visatakse klubile mängija väljakul olles 100 rünnaku kohta punkte) 105,1.

14. voorust alates on Calathes aidanud Fenerbahcet 7,1 silma ja 6,6 resultatiivse passiga. Sealjuures on oluline märkida, et ta on selle aja jooksul teinud vaid 1,4 pallikaotust ehk Calathes on Jasikevičiuse juhendamisel teinud ühe 4,8 korvisöötu ühe pallikaotuse kohta. See on pehmelt öeldes vaimustav!

Kui kaugivsetel on Calathes teinud väikese tagasimineku (36,8%), siis kahestel märgatava edasimineku, kui on neid tabanud 64,3%. Ainus nukker fakt viskamise osas? Ta pole sisse saanud ühtegi vabaviset, samas on ta hooaja peale käinud joonel vaid viis korda, millest tabanud ühe.

Statistiliselt on Calathes enim muljet avaldanud aga rünnakureitingus. Leedulase käe all on see tõusnud fantastilise 149 peale ehk Itoudise ajaga võrreldes on tõus olnud suisa 42,3 punkti! Pole kahtlustki, et Calathesega jookseb Fenerbahce rünnak suurepäraselt, ka kaitsereiting on läinud paremaks, ehkki vaid veidi – 104,9.

Leedulane töötas end satsi tagasi

Ateena Panathinaikos komplekteeris suvel sisuliselt uue võistkonna ning näiteks tagaliini palgati Euroliiga legend Kostas Sloukas, potentsiaalne staar Luca Vildoza, EuroCup’i kõige väärtuslikum mängija Jerian Grant ja eelmisel hooajal Vana Maailma tugevaimas rahvusliigas Hispaanias säranud viskekahur Kyle Guy.

Tunamullu Kreeka hiiuga liitunud Marius Grigonisele öeldi, et ta võiks endale otsida uue klubi. Selmet nukrutseda ja valge rätik ringi visata, asus leedulane tööle. Seda pole küll kinnitatud, aga küllap jättis Grigonis MMi vahele just seetõttu, et end Panathinaikoses tõestada.

29-aastane viskav tagamängija, kes võib mängida ka väikese ääre peal, jättis uuele peatreenerile Ergin Atamanile nõnda hea mulje, et Grigonis on hooaja algusest peale kuulunud põhimeeste sekka. Ta pole jätnud vahele ühtegi mängu, on vaid korra tulnud pingilt ning teeninud mänguaega 22 sekundit üle 28 minuti kohtumise kohta.

Grigonis on mängija, kes viskab heal päeval vastaste korvi ribadeks ning kuigi individuaalselt pole tegemist Granti suguse kaitselukuga, on ta väga tark ja piisavalt liikuv, et kaitses tema pealt suurt ei kärise.

Grigonise selle hooaja parim mäng:

Leedu korvpallipealinnast Kaunasest pärit mees on Panathinaikosele seda olulisem, et Sloukas on olnud kimpus vigastustega, Vildoza käis hiljuti lõikusel ja on vähemalt paar kuud audis ning Guy ajas lati kolinaga maha ja lahkus paar nädalat tagasi Hispaaniasse Tenerifele.

Pilku statistikasse heites selgub, et kõige parem mõju on Grigonisel Panathinaikose rünnakule. Kui klubi kaitsereiting 109,7 ja Grigonise individuaalne näitaja 111,8 on laias laastus samas augus, siis rünnakureitingu osas on vahe märkimisväärne: leedulase 128,0 vs. võistkonna 114,5.

Suurepärane lõpumees

Ja siingi tuleb kiita Grigonise korvpallitarkust, sest tegemist pole mängumehega, kes võtaks kogu aeg viskeid enda peale nagu Wade Baldwin või Lorenzo Brown. Baltlasel pole söötmise vastu midagi ning ta üritab alati saada väljamängitud viskekohti selmet üle käe punnitada. Suures plaanis on Grigonise eesmärk õnnestunud, sest näiteks kahepunktiviskeid on ta tabanud 55,4% ja kaugviskeid 43,4%, mis mõlemad on tagamehe kohta väga head numbrid.

Muide, statistikat uurides-puurides koorub välja, et mängu lõppudes usaldab Ataman Grigonist väga palju. Senisest 21 kohtumisest viies on ta viimasel veerandajal väljakul olnud kõik kümme minutit ja keskmiselt käib Leeduga noorte tiitlivõistlustelt mitu medalit võitnud pallur neljandal neljandikul väljakul kuueks minutiks ja 42 sekundiks.

Ataman usaldab Grigonist põhjusega, sest hooaja lõikes on mängumehe neljanda veerandaja rünnakureiting tervelt 136,6 ja kaitsereiting nõnda hea kui 100,9. See näitab järjekordselt, et kuigi otseselt pole Grigonis mingisugune kaitselukk, siis heas võistkondlikus süsteemis aitab ta vastaseid efektiivselt pidurdada.

Viimastel veerandaegadel ei käi Grigonis vaid oma korvpallitarkust demonstreerimas, vaid on kahes kohtumises tõusnud Panathinaikose veduriks. Avavoorus kaotati küll Kreeka derbi Olympiacosele lisaajal 78:88, ent Grigonise punktidest või korvisöötudest viskas Panathinaikos tolle mängu normaalaja viimasel kümnel minutil oma 15 punktist suisa 11.

14. voorus oli Panathinaikos raskustes Villeurbanne’i ASVELi murdmisega. Atamani juhendatavad viskasid neljandal veerandajal Prantsusmaa klubi korvi 19 punkti, millest 11 tulid just Grigonise käest. Sealjuures tabas ta kolm üliolulist kaugviset. Kuus päeva hiljem kukutas Grigonis teise Prantsusmaa klubi Monaco, tabades ühes lõpusireeniga kolmese.

Grigonise võiduvise Monaco vastu:

Calathes ja Grigonis on suurepärased näited, et korvpalluritel ei tasu kunagi püssi põõsasse visata, kui tundub, et nende laul on mingis klubis lauldud. Kübekese õnne ja ohtra rassimisega on end võimalik koosseisu mängida ka juhul, kui vaid paar kuud tagasi taheti näha sinu tagatulesid.