Tiiitleid ja fakte, mida lõppenud aastast mäletada

Kuigi Eesti vanasõna ütleb, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja, on 2024. aasta esimestel päevadel siiski paslik möödunule tagasi vaadata. Miks? Sest äsja selja taha jäänud spordiaastal juhtus lihtsalt nii palju ägedat!

2023. aasta 10. juunil sai Manchester Cityst alles kaheksas jalgpalliklubi Euroopas, kes suutnud samal aastal võita nii Meistrite liiga (või selle eelkäija), koduse kõrgliiga kui ka riigi karikavõistlused.

Varasemalt on säärase, treble’iks kutsutava trikiga hakkama saanud veel Šotimaa hiid Glasgow Celtic (1967), Hollandi tippklubid Amsterdami Ajax (1972) ja PSV Eindhoven (1988), inglaste Manchester United (1999), Hispaania tippsats FC Barcelona (2009 ja 2015), itaallaste Milano Inter (2010) ja sakslaste vutilaev Müncheni Bayern (2013 ja 2020).

Pep Guardiola hoolealused ei piirdunud tänavu aga pelgalt nende kolme trofeega, vaid lisasid sügisel oma auhinnakappi veel UEFA Superkarika ja klubide MM-torfee. Ühtekokku on City maagilise hispaanlase käe all ehk alates 2016. aastast võitnud nüüd 16 karikat.

Vahefakt #1

Enne järgmist kuupäeva aga üks numbrinope: 92 003 pealtvaatajat jälgis augusti lõpus USAs Nebraska osariigi pealinnas Lincolnis, kuidas kohaliku ülikooli võrkpallinaiskond madistas Omaha volletudengitega.
Miks see on märkimisväärne? Tegemist on naiste spordi maailmarekordiga! Varasem tippmark pärines 2022. aastast kui FC Barcelona ja Madridi Reali vahelist Meistrite liiga veerandfinaali jälgis Nou Campil 91 648 inimest.

2023. aasta 12. juunil sai Denver Nuggetsist viimaks NBA meister. 1967. aastal asutatud klubi oli de facto jõudnud varem küll finaali, ent seda oma viimasel ABA – omaaegne paralleelsari, mis NBAga koos jooksis – hooajal.

NBAs oli Nuggetsi laeks jäänud siiani konverentsi finaal, kuhu oli jõutud küll neli korda, kuid alati kaotatud. Ent tänavu suudeti see needus murda ning finaali jõutuna tehti seal Nikola Jokici vedamisel Miami Heatile ka uut ja vana.

Jokic oli sealjuures igati finaalseeria MVP vääriline. Ta viibis viies mängus keskmiselt väljakul 41.2 minutit, mille jooksul ajas kokku järgmised statistilised näitajad: 30,2 punkti, 14 lauapalli, 7,2 korvisöötu, 1,4 kulpi ja 0,8 vaheltlõiget. Sama hämmastav olid ka tema visketabavus: kolmesed 42,1%, kahesed 58,3% ja vabaviskejoonelt 83,8%.

Vahefakt #2

Enne järgmist kuupäeva järgmine numbrinope: 39 406 punkti on LeBron James visanud nüüd NBAs, olles sellega Unelmate liiga aegade suurim punktikütt. Meenutagem, et aastaid troonis skoorikuningate edetabelit Kareem Abdul-Jabbar (38 387).

2023. aasta 13. juunil sai ühtlasi selgeks, et Põhja-Ameerika hokipealinna tiitel rändab esimest korda Las Vegasesse, kui sealne Golden Knights oli NHLi finaalseeria viiendas mängus üle Florida Panthersist.

Golden Knightsi puhul muudab triumfi erakordsemaks tõsiasi, et nad liitusid NHLiga alles 2017. aastal, ent on kohe algusest peale olnud jõud, kellega teistel tulnud arvestada. Meenutagem, et Vegase hokipunt jõudis kohe debüütaastal Stanley Cup’i finaali, kuid toona jäädi 1:4 alla Washingthon Capitalsile.

Tänavu see viga parandati ja jõuliselt! Finaalseeria MVP auhind ulatati Jonathan Marchessaultile, kes viskas finaalseerias neli väravat ja tegi eeltöö veel neljale tabamusele. Play-off’ides kokku oli kanadalase saldo 25 resultatiivsus punkti (13+12).

Vahefakt #3

Enne järgmist kuupäeva järgmine numbrinope: 3,13 sekundiga pani ameeriklane Max Park juunis kokku 3x3x3 ruubikukuubiku, purustades nõnda varasema, hiinlasele Yusheng Du’le kuulunud maailmarekordi (3,47).

2023. aasta 10. septembril tõstis Novak Djokovic pea kohale rekordilise 24. slämmitrofee. 36-aastane serblane oli US Openi finaalis 6:3, 7:6 (5), 6:3 üle Daniil Medvedevist, tõustes nõnda aegade edukaimaks meestennisistiks.

Aegade vägevaimaks teda päris veel pidada ei saa, sest naiste arvestuses on samamoodi 24 slämmitrofeed ette näidata legendaarselt Margaret Courtil. Samas näib olevat ainult aja küsimus, millal Djokovic ka selle aunimetuse endale napsab.

Võimu ja jaksu jagub tal veel kindlasti ning kui motivatsioonist peaks puudust tulema, tasub serblasele vaid meenutada, et ühel aastal ta kõiki slämmiturniire veel võitnud pole. Missest, et lähedale on ta jõudnud korduvalt…

Vahefakt #4

Enne järgmist kuupäeva järgmine numbrinope: 2:00.35 on meeste maratoni uus maailmarekord, mis kuulub oktoobrist Kelvin Kiptumile. Kõnealune tippmark sai joostud Chicago maratonil, kuid uuel aastal lubas keenialane ette võtta ka maagilise kahe tunni piiri.

2023. aasta 7. oktoobril krooniti Max Verstappen kolmandat korda F1 maailmameistriks. Hollandlane kindlustas MM-tiitli Katari GP sprindisõidus, mille lõpetas endale harjumatul teisel positsioonil.

Miks harjumatul? Sest Verstappen oli kuninglikus sarjas lihtsalt teistest peajagu üle. Hollandlane võitis 19 võistlust 22st ning poodiumilt välja jäi ta vaid korra: seda Singapuri GP-l. Kes mõtleb, et sprindisõitudes oli Red Bulli esisõitja kehvem, see mõelgu uuesti. Tema kohad olid etapiti vastavalt kolmas, esimene, esimene, teine ja esimene.

Kokku teenis Verstappen nõnda 575 punkti, mis tähistab F1-sarja uut rekordit. Ühtlasi kirjutati rekorditeraamatusse tema edumaa MM-sarja teise mehe ees: tiimikaaslast Sergio Perezt edetas ta vormeliaasta lõppedes 290 punktiga!

Sellised olid siis tähtsaimad spordinopped lõppenud aastast. Mida oodata alanud spordiaastalt, sellest räägime Olybet.TVs juba õige pea.