Uues kuues Meistrite liiga: kosmeetiline muudatus või parem kui varem?
See aeg aastast on jälle käes! Armastatud Meistrite liiga jalgpall alustab juubelihõngulist 70. hooaega. Aga palju on seekord teisiti: rohkem meeskondi, rohkem mänge ja – loodetavasti – rohkem lõbu kõigile. Uurime asja.
Väikeseid muudatusi on tehtud ikka ja jälle, aga värske formaadimuutus on kindlasti suurim pärast 1992. aastat, kui esmakordselt alagrupid kasutusele võeti. Nii suuri muutuseid ongi õigupoolest tehtud vaid korra ja eelmisest muutusest on möödas 21 aastat, mistõttu tundub kõik väga värske. Aga kõik, mis paberil tundub hea, ei hakka soovitud moel tööle. Esialgu võime vaid spekuleerida ja parimat loota.
Mis on muutunud? Uue formaadiga pääseb põhiturniirile 36 meeskonda (varem 32), mängude arv kasvab 189 peale (125). Kõik meeskonnad mängivad vähemalt kaheksa mängu (kuus). Liigad on hooajasiseselt suletud ehk keegi ei lähe pärast alagrupiturniiri Euroopa liigasse – kui langed, oled Euroopas selleks korraks lõpetanud. Talvepaus on samuti lühem: alagrupiturniiri kestab jaanuari lõpuni ja kohe alustatakse sõelmängudega.
Kuidas see toimib? Kõik 36 meeskonda moodustavad ühe liiga. Paarid loositi neljast kaheksa meeskonnaga loosikausist, mille koostamiseks kasutati klubide UEFA koefitsiente. Iga meeskond mängib neli kodu- ja neli võõrsilmängu, igast loosikausist saadi kaks vastast. Kaheksa vooru järel pääsevad kaheksa paremat otse kaheksandikfinaali, meeskondi kohtadel 9.-24. ootab kahest mängust koosnev lisavoor. Viimane tosin langeb konkurentsist. Sõelmängude faasi alates kaheksandikfinaalidest ei muudetud.
Mis on olulised kuupäevad? Esimene mängupäev (või nädal) algab 17. ja lõppeb 19. septembril. Kaheksas mängupäev peetakse 29. jaanuaril ja finaal 31. mail 2025 Allianz Arenal Münchenis. Kokku saab Meistrite liigat varasema 14 nädala asemel nautida 16 nädalal.
Huvitavaid paare loositi? Piisavalt. Kohe avapäeval võõrustab AC Milan Liverpooli; Arsenal ja PSG mängivad 1. oktoobril, 23. oktoobril reisib Müncheni Bayern külla Barcelonale ja kohtub 26. novembril PSG-ga. Päev hiljem aga mängivad Liverpool ja Real Madrid. Kõige keerulisema loosi sai tippudest ilmselt PSG, kes peab 22. jaanuaril ka Manchester Cityga maid jagama.
Kes siis võidab? Meistrite liiga võib samal ajal olla nii kõige lihtsam kui ka kõige keerulisem trofee, mida võita. See ei nõua 38-mängulist maksimaalset pingutust, aga iga väiksemgi viga võib 180 minuti jooksul otsustavaks saada. Statistikaagentuuri Opta hinnangul on soosik muidugi Manchester City (24,9%), neile järgneb sarivõitja Real Madrid (17,8%). Aga isegi Praha Spartale ja Club Bruggele antakse 0,1% võimalus võita!
Esimese mängupäeva faktileht
Juventus v PSV Eindhoven | PSV ei ole Meistrite liigas mitte kunagi võõrsil Itaalia klubi vastu võita suutnud (2 viiki, 4 kaotust). Neis kuues mängus on löödud vaid kaks väravat.
AC Milan v Liverpool | Liverpool on San Sirol peetud Meistrite liiga mängud eranditult võitnud: Interist saadi 2008. aastal jagu 1:0 ja 2022. aastal 2:0, Milanist 2021. aastal 2:1. Nad on ainus külalismeeskond, kes käinud seal rohkem kui korra ja tunnistanud vaid võite.
Müncheni Bayern v Zagrebi Dinamo | Bayern on Meistrite liigas suutnud esimese mängu võita viimasel 20 hooajal järjest – viimati ei õnnestunud see neil hooajal 2002/03. Nendes 20 mängus on Bayern löönud 51 ja lubanud endale lüüa vaid viis väravat.
Real Madrid v Stuttgart | Real on viimasest 74 Meistrite liiga kodumängust vaid ühes jäänud nullile – see juhtus 2018. aasta detsembris alagrupiturniiril Moskva CSKA vastu (0:3 kaotus).
Club Brugge v Dortmundi Borussia | Finaali jõudnud Dortmund jagas möödunud hooajal Meistrite liigas esikohta väravalööjate rohkuse poolest – nende eest tegid skoori 12 erinevat mängijat.
Manchester City v Milano Inter | Manchester City ründaja Erling Haaland on Meistrite liigas löönud 39 mänguga 41 väravat. Vähemalt viies kohtumises osalenud mängijatest on ta ainsana löönud keskmiselt rohkem kui värava mängu kohta (1,05).
PSG v Girona | PSG lõi eelmisel hooajal Meistrite liigas kümme väravat teise poolaja esimese veerandtunniga ehk minutitel 46-60; enamat ei suutnud keegi. Üle poole nende Meistrite liiga väravatest (10/19) sündisid just selles ajavahemikus.
Monaco v Barcelona | Barcelona peatreeneri Hansi Flicki võiduprotsent (89%) on Meistrite liiga ajaloo parim, kui välja jätta vaid ühes mängus juhendanud treenerid. Flick võitis Bayerniga 18 mängust 16 (1 viik, 1 kaotus). Tema käe all lõi Bayern mängus keskmiselt 3,2 väravat – seegi treenerite seas tippmark.
Atalanta v Arsenal | Atalanta on Meistrite liigas pidanud 23 mängu, milles keskmiselt löödud 3,6 väravat mängus (40 poolt ja 43 vastu); vähemalt 20 mängu pidanud meeskondade arvestuses ollakse sellega teisel kohal Plzeni Viktoria järel (3,8 väravat mängus).
Atletico Madrid v RB Leipzig | Atletico Madrid oli eelmisel Meistrite liiga hooajal ainus meeskond, kes kodus ainult võite tunnistas. Löömatuks jäid nad viies kohtumises.
