Vutitäht maksis omast taskust pool miljonit, et lapsepõlveklubi taas tippu aidata

See lihtsalt pidi olema tema. Poolteist aastat tagasi Hispaania kõrgliiga sinnapaika jätnud ja omast taskust pool miljonit eurot tasunud Lucaz Perez aitas lapsepõlveklubil Deportivo La Coruñal lõpetada neli aastat kestnud kannatused, kui tõstis oma imelise karistuslöögiga nad uueks hooajaks Hispaania esiliigasse.

Praeguseks 35-aastase Perezi vutiteekond sai alguse just ACoruñast, kuid liiga kaua tal 250 000 elanikuga Põhja-Hispaania rannikulinnas paigal olla ei õnnestunud. Elu lihtsalt nõudis teisiti. Selleks, et ots-otsaga kokku tulla, rassis ta kalamehest isa 18-tunniseid tööpäevi ning väike Lucas kasvas üles suuresti vanavanematega.

Nõnda sai tema parimaks sõbraks jalgpall, mis muutus kärmelt ka kinnisideeks. Mõistes, et ta tõepoolest ihkab saada profimängijaks, tuli tal aga A Coruña sinnapaika jätta. Nõnda liikus Perez juba teismelisena Baskimaale, kus kolme erineva vutiklubi süsteemide vahel põrgates jäi lõpuks silma Madridi Atleticole.

Esimene naasmine koju

Punavalgete särgis talle täiskasvanute seas siiski võimalust ei andnud, kuid see avanes teises kõrgliigaklubis Rayo Vallecanos, kelle ridades ta 2010/11 hooajal debüteeris. Kuna Hispaanias oli aga raske jalga ukse vahele saada, otsustas Perez kiigata mujale, nõnda liikus ta edasi Ukrainasse ja Kreekasse.

Hooajal 2014/15 naasis ta aga koju, A Coruñasse. Lõviosa tollest vutiaastast tuli Perezil küll vahele jätta, kuid hooaja otsustavates mängudes oli ta siiski platsil ja lõi FC Barcelona kodustaadionil Camp Noul ka just selle värava, mis jättis Deportivo kõrgliigasse püsima jättis.

Aasta hiljem ässas Perez juba täiega, kõmmutades Deportivo eest 36 mänguga 17 väravat, misjärel tuli uksele koputama Londoni Arsenal.

Teine naasmine koju

Tõelise kahurimehena hispaanlasel ennast siiski tõestada ei õnnestunud, sest pärast üht keskpärast hooaega – 21 mängu ja 7 väravat – naasis ta laenulepingu alusel Deportivosse. Ent kuna siis suutis ta omasid toetada vaid 9 tabamusega, pudenes klubi esiliigasse.

Küpses eas mängumehena Perez siis lemmikutega kaasa ei läinud, vaid naasis hoopis Inglismaale, kus tõmbas selga West Ham Unitedi särgi.

Mõistes aga, et Hispaania liiga stiil sobib talle paremini, naasis ta 2019/20 hooajal kodumaale, liitudes Alavesiga. Tulemuseks igati korralik 34 mängu ja 11 väravat.

Pärast seda 30seks saanud Perezi hoog aga rauges. Järgneval aastal skooris ta kõigest neli korda, misjärel liikus edasi Elchesse. Ent sealgi väravaraamid talle ei avanenud: 19 mängu ja 2 väravat.

Hooajal 2021/22 jõudis ründaja otsapidi Cadizi, kus aktsepteeris mentori ja vahetusmehe staatust. Kuigi ta nautis jätkuvalt mängimist, ei nautinud ta seda, mis toimus samal ajal Deportivo La Coruñaga.

Tema lapsepõlveklubi oli vahepeal pudenenud Hispaania kolmandasse liigasse ja rabeles sealgi. Perezi süda tilkus verd, misjärel ta otsustas: ma pean neile appi minema!

Kolmas naasmine koju

Kui Deportivo klubi president sellest kuulis, hüppas ta rõõmust lakke. Mis saaks neil olla oma kasvandiku, tõelist tippvutti nuusutanud mehe naasmise vastu. Ent asjad polnud nii lihtsad.

Nimelt oli Perezil Cadiziga kehtiv leping ning nähes, et hispaanlane on valmis sisuliselt kõigeks, et lapsepõlveklubisse naasta, tegid nood südame kalgiks, lükkasid emotsioonid kõrvale ja põrutasid: palun väga, miljon eurot! Seda hoolimata tõsiasjast, et kõigest aasta varem olid nad Elchele ise Perezi mängijaõiguste eest tasunud vaid 200 000 eurot.

Mõistetavalt polnud kolmandas liigas pallival Deportivol säärast summat kusagilt võtta, kuid siis sekkus läbirääkimistesse Perez, kes põrutas: ma maksan poole sellest ise!

493 000 eurot Perezilt, teist sama palju Deportivolt, ja üleminek saigi vormistatud. 2023. aasta 1. jaanuarist sai hispaanlasest taas A Coruña linna klubi mängija.

Oma naasmismängul, kaheksa päeva hiljem, virutas Perez kohe Unionistas CFi vastu kaks väravat. Lõpuks kõmmutas ta poole hooajaga Deportivo eest 19 mänguga 8 väravat, aidates klubi nõnda hooaja lõpuks neljandaks.

Kuratlikult valus play-off

Järgnes närvesööv play-off. KoduselRiazoristaadionil toimunud poolfinaali avamäng Castelloni vastu võideti 1:0, kuid kordusmängus mängiti pikalt poolehoidjate närvidega, kuniks kõik nutma puhkesid.

Deportivo jäi juba pooletunnise mängu järel 0:2 kaotusseisu, ent suutis 59. minutiks välja võidelda viigi. Kui 89 minutit täis tiksus, oli kõik veel hästi, ent kohtumise viimasel minutil õnnestus Iago Indiasel virutada Castelloni 3:2 värav. Ja mäng läks lisaajale.

Selle viiendal minutil läks silme eest mustaks Deportivo väravavahil Ian Mackay’l kes Indiasele küünarnukiga äsas. Tõusis punane kaart ja järgnes penalti, mille Castelloni mängumees Pablo Hernander aga mööda lõi!

Deportivo fännid närisid küüsi, sest teadsid, et viigi korral pääseks edasi Castellon – Hispaania kolmandas liigas ei järgne lisaajale enam penaltiseeria, vaid sellisel juhul pääseb edasi see, kes lõpetas põhihooaja kõrgemal.

Ent 98. minutil skooris Kuki Zalazar ja Deportivo fännid rõkkasid!

See rõõmupidu kestis aga kõigest kümme minutit, sest siis virutas Castelloni neljanda David Cubillas ja nõnda kohtumine lõppeski. Casttellon võitis kordusmängu 4:3 ning tänu imelikult reeglile edenes 4:4 viigiga play-off’i finaali.

Mesimagus triumf

Ent nagu öeldakse, mis s*tasti, see uuesti. Deportivo jätkas Lucas Perezi toel üritamist ehk Hispaania esiliigasse tõusmist ja tänavu see neil ka õnnestus. Sealjuures tõusis klubi sangariks just Perez!

Vähe sellest, et ta on löönud – see arv võib veel suureneda, sest kaks vooru on veel jäänud – 12 väravat ja tegi eeltöö 17-le, siis on oluline, millal Perez need väravad lõi!

Neli vooru enne lõppu juhtis Deportivo küll Hispaania kolmanda liiga I gruppi, kust automaatselt tõuseb esiliigasse ainult võitja, kuid Barcelona B võistkond jäi neist maha kõigest nelja punktiga. Ent siis…

4. mai. Kohtumine Sestao Riveriga. Käib 71. minut ja seis on jätkuvalt 0:0. Ent siis teenib Lucas Perez penalti ja realiseerib selle, tuues Deportivole mesimagusa võidu.

12. mai. Kohtumine põhirivaal Barcelona B-ga. Käib 56. minut ja seis on jätkuvalt 0:0. Ent siis teenib Deportivo trahvikasti lähistelt karistuslöögi ja palli juurde asub Lucaz Perez. Ta võtab hoogu, paneb tugijala maha, virutab… ja skoorib. Kindlustades Deportivole nõnda mitte ainult mängu ja liigavõidu, vaid ka tõusu Hispaania esiliigasse.

„Tulin siia, et aidata. Olen ülimalt õnnelik, et saan A Coruña linna sellisena näha. Kui naasin koju, siis unistasin tõepoolest, et midagi sellist võiks juhtuda. Imeline on näha seda atmosfääri ja pakkuda siinsetele inimestele seda rõõmu,“ sõnas Perez pärast triumfi ning meenutas, et kui ta Cadizist lahkus, siis ütles tiimikaaslastele, et 2000. aasta Hispaania tšempioni tagasi üles aitamine saab olema tema karjääri kõige olulisem väljakutse.

„See on lihtsalt nõnda raske väljakutse, kuna mõistsin väga hästi, kui halvas olukorras Depor oli ja kui keeruline neil ka sportlikult oli. Neil mängisid liigatasemel, kuhu nad tegelikult ei kuulu ja ma lihtsalt pidin nad sealt välja aitama,“ sõnas päevakangelane, kel nüüd see temp ka õnnestus.

Ent oma tähesäras polnud ta üksi, vaid tunnustas pärast promotion’it ka peatreener Imanol Idiakezi. „Tema on tegelikult selle riietusruumi ja selle pundi kõige tähtsam inimene. Armastame teda meeletult. Ta on käitunud meiega ülimalt ausalt, tänu millele teineteist ka ülimalt usaldame,“ sõnas Perez ning kinnitas, et tema kavatseb Deportivos jätkata ka tuleval aastal.

Sest kuhu kodulinna kangelasel ikka väga minna…