WRC 2023. Võitjad ja kaotajad

Järjekordne hooaeg purgis, järjekordne karikas Kalle Rovanperä ja Toyota kaminasimsil. Nagu ikka, mahtus ralliaastasse rohkelt põnevust ja rõõmu, aga ka draamat, pettumusi ja, kahetsusväärselt, surm. On aeg vaadata tagasi (ja edasi).

Suur osa 2023. aastast möödus rallimeestele vaagides ja mõtiskledes. Milline peaks üks rallinädal õigupoolest välja nägema? Milliseid autosid peaksid maailma parimad rallimehed ohjama? Kuidas meelitada sarja rohkem autotootjaid? Kuidas jõuda suurema publikuni? Kas autoralli maailmameistrivõistlused on üldse jätkusuutlikud?

Noh, (mõned) sõitjad rivistuvad umbes kahe kuu pärast Monte Carlos taas üles ja kõik on suuremal või vähemal määral samamoodi. Küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid, kuigi kõik tunnistavad, et muudatusi on vaja teha kohe. Rahvusvaheline autospordiliit FIA üritaks justkui välja selgitada, kui kaugele on võimalik selgelt kreenis võistlussarjaga purjetada.

2024. aastal on tiitlile konkureerivaid sõitjaid realistlikult kolm ja autosid kaks – niivõrd viletsas seisus ei ole sari aastaid olnud. Kas kuskilt paistab lootusekiiri? Vaatame. Trummipõrin, palun. Võitjad on …

Toyota

13 rallist üheksa võitu, 39 poodiumikohast 20. Kolmas konstruktorite karikas järjest, seni kõige veenvam. Olles Hyundaid 2021. aastal edestanud 59 ja mullu 70 silmaga, lootis Korea autotootja tänavu seisu ümber pöörata … kuid kaotas lõpuks 116 punktiga. Toyota Yaris näib õigetes kätes võitmatu ja nendest kätest tiimil puudust pole.

Sebastian Ogier

Mäletate veel hooaja algust? Ogier noppis Montest mugava võidu, jättis Rootsi teadlikult vahele ja korjas siis Mehhikost 25+5; pärast kolme rallit juhtis ta MM-sarja, algatades nõnda tõsised arutelud selle üle, kas ehk võiks prantslane ka osalise koormusega sõites tiitlile konkureerida. Rehvipurunemine Horvaatias tõi esimese tagasilöögi, Sardiinias aga libisesid Ogier’ lootused sõna otseses mõttes minema. Peagi 40. sünnipäeva tähistav vanameister oli siiski võimas. Tema, mitte Kalle Rovanperä, on endiselt ralli kõige kibedam käsi.

Kalle Rovanperä

Aga ka 23-aastane kutt polnud paha. Rovanperä ei domineerinud (õnneks) sarnaselt 2022. aastale, kuid olles Portugalis kiiruse leidnud, lõpetas ta hooaja viimasest üheksast rallist seitsmel poodiumil. Tiitel sai taas ilma korraliku lahinguta otsustatud. Ja võtta vaheaasta, et iseenda akusid laadida? Kiitus julge liigutuse eest, lihtsam oleks olnud neljal rattal edasi veereda. Võib eeldada, et uuel aastal ta Soomes midagi tagasi ei hoia – uhkest CV-st on võit kodus veel puudu.

Hyundai (vaatega aastale 2024)

Et Kalle Rovanperä osaleb vaid valitud etappidel, on Hyundai tallis ainus maailmameister, kes 2024. aastal täishooaja kaasa sõidab. Ott Tänaku naasmine meeskonda, kust ta vaid aasta tagasi tuld pursates lahkus, oli meisterlik tõmme Hyundai jaoks, aga ehk ka kogu sarjale; parim asi, mis saaks nende vaates juhtuda, oleks avalik ja inetu tiitliheitlus kahe sama tiimi sõitja vahel. Prost vs Senna taaskehastus Tänak vs Neuville võtmes.

WRC2

WRC2 või Rally2 on kõike seda, mida tippklass ei ole: äärmiselt konkurentsitihe, väga kättesaadav ja lõbusalt mitmekihiline. Sarjas on lubatud osaleda tosinal erineval autol seitsmelt autotootjalt (lisaks Toyota, kes 2024. aastal liitub). Emil Lindholm, mullune meister, lõpetas tänavu üheksandana; osalejate rivis on segu noortest ässadest, ägedatest veteranidest ja WRC sarjaski tegusid teinud meestest. Selline peaks olema WRC ise.

Ning siis kaotajad …

Rally1

Uued masinad, mis 2022. aastast rajale toodi, ei ole sarjale kasuks tulnud. Pärast kaht hooaega on vaid üks auto jõudnud (Jordan Serderidise) erakätesse, M-Sport majandab säästuprogrammiga, Hyundai ei suuda neljanda auto rajale toomiseks piisavalt varuosi kokku kraapida ja Toyota pakub oma neljandat rendile, kuid talendikad noored ei saa seda endale lubada. On väga reaalne oht, et mingil hetkel 2024. aastal jooksul on ühel rallil väljas vaid viis-kuus masinat. See ei ole piisav.

Elfyn Evans

Maailmameistrivõistluste hõbemedalisti võib olla kummaline siin näha – Kalle vaheaasta peaks justkui Elfynile tiitlivõiduks kõik uksed avama? Teisalt võiks väita, 2020. ja 2021. aastal Ogier’d viimaste hetkedeni surunud Evans ei tunne end endiselt Rally1 autos üleliia mugavalt. Tänavused kolm võitu annavad küll lootust, et ta suudab 2024. aastal tiitliheitluses kaasa lüüa, kuid tiimis liidrirolli astumine on hoopis midagi muud. Pinge all eksib ta liiga sageli ja näib kahtlane, mil määral Rovanperä ja Ogier Evansi hüvanguks tööle hakkavad.

M-Sport

Ott Tänaku romantiline naasmine tõi endaga mõningaid mälestusväärseid hetki, eelkõige muidugi võidu Rootsis, kuid tegelikult ühist keelt ei leitudki. 2022. aastal kohati konkurentsis olnud M-Sport tahtis näidata, et suudab teistega sammu pidada, kuid kaks võitu ja neli poodiumikohta olid rohkem Tänaku kui auto teene; tehnilised mured kimbutasid igal sammul. Hooaja võtab kenasti kokku Rally Estonia, kus kohalik kangelane juba enne starti viis minutit kaotas.

Pierre-Louis Loubet

Tänak kritiseeris meeskonda häälekalt, kuid tulemused toetasid teda; Loubet, kes 2022. aastal oli nii Sardiinias kui Kreekas poodiumikonkurentsis, lõpetas tänavuse hooaja vaid 29 punktiga. Täielik läbikukkumine. Jah, temagi tegi vigu, kuid auto ei pidanud üldse vastu. Kaks võistlust, mida ta enim ootas – just need, kus ta eelmisel hooajal säras – lõppesid tehniliste viperuste tõttu.

Hyundai (vaatega aastale 2023)

2023. aasta ei olnud nende aasta. Üüratu kaugus Toyotast sai juba mainitud, aga ka sõitjad ei suutnud head hooaega kokku panna. Thierry Neuville jäi sõitjate meistritiitlist taas kaugele, Esapekka Lappi eksis selgelt liiga palju ja Dani Sordo ei saa Rally1 masinaga endiselt sina peale. Craig Breeni talendi röövis aga juhuslik õnnetus just siis, kui iirlane taas naeratamiseks põhjust leidis. Tõeline tragöödia.