Željko Obradović – treener, kelle jaoks on võitmine harjumus
Korvpallitreener Željko Obradović on olnud üle 30 aasta Euroopa tipus. Mitte ühelgi teisel juhendajal pole tema üheksale Euroliiga tiitlile midagi vastu panna ning tänavugi jahib serblane kulda ja karda Belgradi Partizaniga. Sel nädalal algaval Vana Maailma tugevaima klubisarja veerandfinaalis astub neile vastu soosikukoormat kandev Madridi Real.
63-aastase Obradović statistika Euroliiga või selle eelkäija (lihtsuse huvides ütleme edaspidi alati Euroliiga – toim.) play-off’ides on fantastiline, sest endine mängumees on treenerina võitnud 21 seeriast tervelt 20. Ainus kaotus tuli 2006. aasta kevadel Hispaania klubi Tau Cerámica ehk tänase Baskonia vastu, kellele jäi Obradović juhitud Ateena Panathinaikos alla 1:2.
Kui võtta arvesse kõik võistlussarjad, nii klubi- kui ka koondisetandril, on Obradović olnud finaalis 63 korda, millest 44 on lõppenud tema võistkonna võiduga. Finaalidest, kus tšempion selgitati ühes kohtumises, on ta triumfeerinud 28 korral 42st.
Pole alati olnud favoriit
Imelise taktikuna tuntud Obradović on suutnud poodiumi kõrgeimale astmele tõusta ka juhul, mil tema tiimi pole peetud soosikuks. Võtame näiteks 1992. aasta Euroliiga, kus Partizan pääses oma alagrupist viimasena edasi ja alistas veerandfinaalis teise grupi võitnud Bologna Knorri. Nelja parema hulgas saadi raskustega jagu Milano Philipsist ning finaalis astus vastu Joventut.
Kui Partizan lõpetas B-grupi neljandana, siis Joventut esimesena. Põhihoojal võitis Hispaania klubi mõlemad mängud, aga Euroliiga hooaja viimase kohtumise Partizan 71:70. Tiitli teeb märkimisväärsemaks tõik, et see oli Obradovići debüüthooaeg treenerina!
1997. aasta EMil juhendas mängijana maailmameistriks tulnud ja olümpial hõbeda teeninud Obradović Serbiat. Hispaanias peetud turniiri finaalis õnnestus neil võita Itaaliat, kelle jaoks oli tegemist tšempionaadi ainsa kaotusega. Muide, alagrupiturniiril õnnestus Itaalial finaalivastast võita 74:69. Barcelonas mängitud finaalis oli Serbia parem 61:49.
Silma torkab ka fakt, et Obradović on korduvalt suutnud Euroliigas triumfeerida pärast klubivahetust. Kui jätame debüüthooaja Partizaniga kõrvale, sest ta ei vahetanud ju klubi, vaid liikus Belgradi hiius mängijast treeneriks, on ta oma esimesel hooajal võitnud Euroliiga ka Joventuti (1994), Madridi Reali (1995) ja Panathinaikosega (2000). Ehkki Obradović taasliitus Partizaniga tunamullu suvel, mängiti tol hooajal Euroopa tugevuselt teist klubisarja EuroCup ehk käimasolev Euroliiga hooaeg on esimene pärast vana armastuse juurde naasmist.
Loobus EMist, et saada treeneriks
Lõpetuseks aga lugu sellest, kuidas Obradović üldse treeneriks sai. Kõik algas äkitselt ning ajaratas tuleb tagasi kerida 1991. aasta suvesse. Toona 31-aastane Obradović valmistus Jugoslaavia mängujuhina EMiks. Ta polnud ainult võistkonna rünnakute dirigent, vaid ka kapten ning koondise vanim liige.
Obradović pidi lendama treeningturniirile Saksamaale, kuid Partizani juhid kutsusid mehe koosolekule. Serblane on ise meenutanud, et istumine kestis hommikul kella viieni ning lõpuks suutsid Partizani bossid Obradovići veenda. Ehkki ta palus, et tal lubataks EMil mängida, tahtis klubi, et mees alustaks treeneritööd kohe.
Ta läks lennujaama, et teatada meeskonnakaaslastele ja peatreenerile Dušan Ivkovićile EMist loobumist. Mõni ime, et kõik olid šokis!
Sammu tegi kergemaks tõik, et Obradovići aitas korvpalliprofessoriks kutsutud ajaloo üks paremaid juhendajaid Aleksandar Nikolić. Partizani esimene hooaeg Obradovići tüüri all lõppes imeliselt, sest lisaks Euroliigas triumfeeriti Jugoslaavia karikas ja meistrivõistlustel.
Edasine, nagu ütlevad klassikud, on ajalugu.
