F1 sarjal on probleem ja Red Bull ei ole süüdi

Alates 2017. aastast, mil vormel 1 sarja promootoriks sai Liberty Media, on väga palju asju tehtud õigesti. Nüüd, kui pealkirjad keskenduvad Max Verstappeni ja Red Bulli ülemvõimule, terendavad taamal hoopis sügavamad probleemid.

Sardiinia ralli ajal kogunesid autoralli maailmameistrivõistlustel ehk WRC sarjas osalejad erakorralisele koosolekule. See oleks ilmselt pidanud aset leidma juba mõnda aega tagasi, kuid parem hilja kui mitte kunagi, eksole? Ralli tulevik on harva tundunud niivõrd tumedates toonides.

Rallikaugete spordisõprade jaoks olgu öeldud, et WRC sarja võiks pidada vormel 1-ga samal pulgal asuvaks, kuid selle vahega, et seal kihutavad mehed metsades 180 kilomeetrit tunnis. Kaasa lööb vaid kaks ja pool autotootjat, igal rallil on tavaliselt stardis üheksa või kümme Rally1 ehk kõige kõrgema kategooria masinat. Kogu 2023 hooaja teeb kaasa vaid seitse sõitjat, kellest kahte ei saa pidada üleliia konkurentsivõimeliseks.

Sardiinia saare kaunitel teedel jõudis suuremate probleemideta finišisse vaid kolm Rally1 autot. Kolmele sai saatuslikuks veetakistus, üks libises teelt välja, üks pidi katkestama purunenud väljalasketoru ja üks murdunud roolivarda tõttu. Võtame näiteks Ott Tänaku käsutuses oleva M-Spordi Fordi: kuue tänavuse ralli jooksul on suuremat või väiksemat muret tekitanud turbo, hüdraulikapump, käsipidur, elektrisüsteem …

Kõigest sellest hoolimata on tänavune WRC hooaeg olnud fantastiliselt huvitav. Kuus rallit, viis erinevat võitjat. Midagi ei saa ega tohi eeldada. Muidugi võiks – ja ilmselt peaks – palju asju muutuma paremuse poole ja WRC jätkusuutlikkuse kohal rippuvaid küsimusi pelga põnevusega ei lahenda, kuid 2023. aasta on tõesti olnud seni suurepärane. Erinevalt vormel 1 sarjast.

Seitsmest seitse

Üldisemad numbrid räägivad muidugi F1 kasuks. Kümme meeskonda, neist kuus vähemal või rohkemal määral mõne autotootjaga seotud, kusjuures alates 2026. aastast oodatakse sarja juurde veel kahte. Stardiruudustikus 20 sõitjat, neist 18 on tänavu juba olnud punktidel ja seitse poodiumil.

Kui WRC sarja nõrk koht on võitlus tabeli keskel, siis vormel 1 sari pakub seda kamaluga. Päeva lõpuks huvitab aga vaid üksikuid õlinäppe ja statistikuid, kes tuli hooaja kokkuvõttes neljandaks, kuuendaks või üheksandaks. Võitmine loeb. Ja selleks, et teised 2023. aastal võita saaksid, peab võimas Red Bull nähtavasti haledalt põruma.

Valitseval maailmameistril Max Verstappenil on kirjas viis võitu ja kaks teist kohta; et Sergio Perez võitis Saudi Araabias ja Aserbaidžaanis, ei ole Red Bull tänavu ainsatki sõitu kaotanud. Neljal korral on lõpetatud esimese ja teisena. Kaks kolmandikku hooajast ootab veel ees, ent nii sõitjate kui ka konstruktorite tiitlid on ilmselt juba välja jagatud.

2017. aastal F1 sarja haldamise üle võtnud Liberty Media on teinud ära suure töö, et jõuda laiema publikuni. Netflixis avaldatud dokumentaalsari “Drive to Survive” võitis südameid. Sotsiaalmeediale keskendumine aitas tõmmata nooremate fännide tähelepanu. Meeskondadele seatud kululimiidid on aidanud kaasa sportliku taseme ühtlustumisele. Ja pärast aastaid kestnud Mercedese ülemvõimu saadi preemiaks täiuslik 2021. aasta, mis lõppes suurejoonelise finaaliga. Sellele järgnenud Red Bulli ajastu on aga tõstatanud uusi probleeme.

Lipsudega meeste võidusõit

See, mis nüüd töötab vormel 1 vastu, oli aastakümneid probleemiks teistpidi – möödasõidud, või täpsemalt väljendudes võimekus mööda sõita. Vanasti oli see liiga keeruline, nüüd liiga lihtne. Ajaga selgus, et rohkem ei ole alati parem.

Uute vormelitega peaksid sõitjad saama olla konkurentidele lähemal kui kunagi varem ja muidugi on neil abiks ka DRS, õhutakistuse vähendamise süsteem, mis lubab tagaajajal muuta tagatiiva asendit ja seeläbi teatud sirgetel kiirust juurde saada. Autod on samal ajal suuremad ja raskemad kui kunagi varem, sõitjadki ei kipu üleliigseid riske võtma.

Saudi Araabias startis Verstappen 15. kohalt, kuid oli juba 25. ringiks tõusnud teiseks. Miamis sai hollandlane lähte üheksandana, kuid oli teine juba 15. ringil. Võiks ju väita, et Red Bull ongi konkurentidest peajagu üle, ent me ei näe neis olukordades mees-mehe võitlust – enamik konkurente teadvustab, et nad ei suuda Verstappenit võistluse lõpuni selja taga hoida, ja loobuvad duellist juba eos.

Sõitude eel paika pandud strateegiaid aitab vahel pea peale pöörata turvaauto, kuid selle rajale tulekuks peab esmalt midagi juhtuma. Juhtub üha harvem. Moodsatel radadel on turvaalade betoneerimine muutunud normiks ja masinadki veavad harva alt. Tänavu on kokku rajale sööstetud 140 korda, aga neist sõitudest vaid kuus on lõppenud tehnilise või mehhaanilise rikke tõttu.

Aeg muutusteks

Vormel 1 on oma perfektsuses muutunud liialt steriilseks. WRC sarjal võib puududa pikem plaan, kuid vaatemäng on ettearvamatu ja juhtunu kohati täiesti jabur; F1 seisab seevastu tugeval vundamendil, kuid õitsemiseks vajatakse päris võidusõidu juurde naasmist. Vastasel juhul on tegu malemänguga, kus nuppe asendavad väga kallid autod. Ajalugu mäletab võitjaid, tõsi, aga lahingud ja lood ei ole grammigi vähem olulised.

2021. aastal, kui Verstappen ja Lewis Hamilton meistritiitli viimasel ringil jagasid, hoidis Perez mõnda aega Mercedese meest selja taga; või ehk meenub 2016. aastast, kuidas Nico Rosberg Hamiltoniga viimaste meetriteni võitles ja peale jäi, või see, kui Fernando Alonso veetis suurema osa 2010. aasta viimasest sõidust Vitali Petrovi tagatulesid vaadates? Või 2008. aasta viimane kurv ja Hamiltoni möödumine Timo Glockist? Jarno Trulli, kelle selja taha alati autorong kogunes? Alonso võimas kaitselahing Michael Schumacheriga Imolas 2005?

Need ja paljud-paljud teised sõidud või hetked on kirjutatud vormel 1 sarja ajalukku. Mõned kunagised elemendid ei tule kunagi tagasi ja tänapäeval, mil ülekaalukalt kõige olulisemaks on saanud turvalisus, jäävad kerged, krapsakad masinad igaveseks muuseumitesse seisma. Aga maailma parimad sõitjad mees-mehe vastu võitlemas? Seda ei saa keegi keelata.

2023. aasta parim võimalik stsenaarium näeks ette Verstappeni ja Perezi tiitliheitluse taaselustamist, kuid selle juhtumiseks peaks hollandlane korduvalt finišisse mitte jõudma – teades, et eelmises 26 sõidus on ta alati finišilippu näinud, tundub see kahtlane. Tulevikule mõeldes peab aga midagi oluliselt muutuma, et vaatemäng naaseks.