Kui kaitsjad skoorivad: Inglismaal sündinud penaltimaestro, kes esindas hoopiski Šotimaad

Ronaldo driblab, jookseb ja skoorib! Messi tegi seda jälle! Neymar – võiduvärav! Need on illustreerivad hüüded sellest, mis jalgpalliplatsidel sageli juhtub: staarründaja päästab päeva. Kuid tegelikult on platsil ju veel kümme meest ning ütleb vana jalgpallitõdegi, et kuigi mänge võidetakse ründega, siis tiitleid kaitsega.

Seega, et parandada (vuti)maailma ebaõiglust, kutsume teid Olybet.TVga kümneosalisele sarjale, kus teeme juttu kaitsjatest. Kuid et asja vähe seksikamaks muuta, räägime jalgpalliajaloo resultatiivseimatest tagalameestest.

10. koht – Kui kaitsjad skoorivad: 200 000ne investeering, mille tootlus üllatas kõiki

9. koht – Kui kaitsjad skoorivad: Brasiilia pommitaja nimega Roberto Carlos

8. koht – Kui kaitsjad skoorivad: sakslaste õlitatud mutter nimega Paul

7. koht – Kui kaitsjad skoorivad: aegade parim kaitsja, kes kunagi Inglismaad ei esindanud

Meie tänase loo kangelane on Graham Alexander, keda tänapäevased jalgpallisõbrad ei pruugi teadagi. Nimelt riputas 52-aastane šotlane putsad varna juba 2012. aastal, kuid selleks, et tema lugu päriselt rääkima hakata, tuleb ajaratas kerida hoopiski 1971. aastasse.

Sest just siis nägi Kesk-Inglismaal asuvas 350 000 elanikuga Coventry linnas ilmavalgust väike Graham. Kui terasematel vutisõpradel hakkas praegu kuklas kriipima tunne, et Alexander esindas rahvusvahelisel areenil hoopiski Šotimaad, siis see tunne on õige. Säärane vangerdus oli tal võimalik tänu šotlasest isale, ent nõnda tegi ta meele kergelt kurvaks iirlannast emal…

Madalamate liigade kadalipp

Oma vutihariduse ammutas Alexander Scunthorpe Unitedis, kelle eest tegi (neljandas liigas) debüüdi 1990/91 hooajal. Järgmiseks aastaks õnnestus tal välja võidelda juba koht algkoosseisus, täites paremkaitsja ülesandeid.

Vahemikus 1991-1995 käis ta Scunthorpe’i eest kõikide sarjade peale väljakul 197 korda ning lõi 24 väravat. See ei tulenenud aga niivõrd tõsiasjast, et mängimine käis neljandal-kolmandal liigatasandil, vaid sellest, et Alexander oli lihtsalt väga hea penaltilööja.

1995. aasta suvel otsustas andekale paremkaitsjale võimaluse anda Luton Town, kes ta 100 000 naelsterlingu eest endale ostis. Olgu siinkohal välja toodud, et üleminekute maailmarekord oli tol ajal 13 miljonit naela, mis AC Milan käis 1992. aastal Torinole välja Gianluigi Lentini eest. Premier League’i 1995. aasta suve kalleim ost oli Dennis Bergkamp (Inter -> Arsenal, 11,25 miljonit eurot).

Lutoni eest sai Alexander esmakordselt kogeda ka esiliiga (tugevuselt teine liiga – toim) jalgpalli, mis siiski liiga kaua ei kestnud. Nimelt pudenes klubi kärmelt tagasi tugevuselt kolmandasse liigasse. 1885. aastal asutatud Lutonis veetis paremkaitsja kolm ja pool hooaega, kõikide sarjade peale jäi ta saldoks 183 mängu ja 17 väravat.

Lutoni eest realiseeris Alexander korra ka kaks penaltit ühes mängus:

Prestonis tõusis legendiks

Hoolimata madalamal tasemel mängimisest jäi Alexander kvaliteedi poolest teistele silma ning 1999. aasta talvel jahtisid teda nii Burnley kui ka Preston North End. Alexander otsustas viimaste kasuks ning tõusis uues klubis kärmelt põhimeheks ja aastate jooksul ka legendi staatusesse.

Nimelt veetis ta Prestonis järjepanu üheksa aastat, mille jooksul esindas neid 400 kohtumisest ning lõi 64 väravat. Tema edukaim hooaeg oli 2002/03, mil ainuüksi Inglismaa esiliigas õnnestus tal kirja saada 11 tabamust, lõviosa neist mõistagi penaltitest.

Kõik oligi ilus kuni 2007. aastani, mil Preston andis tolleks hetkeks 36-aastasele Alexanderile mõista, et nad pole kindlad, kas temaga tasuks veel lepingut pikendada. Pikaajalist kindlust otsinud tagalamees otsustas seejärel maad kuulata ning teha tagatipuks šokeeriv üleminek igirivaali Burnley ridadesse. Põhjus oli aga lihtne: nood pakkusid paremkaitsjale kaheaastast lepingut.

Kauaoodatud Premier League

Burnley ridades jätkas Alexander raudmehena väljaku kündmist: 2007/08 hooajal käis ta Championshipis platsil 43 kohtumises ning aasta hiljem kõigis 46 kohtumises. Vähe sellest, kuivõrd Burnley lõpetas hooaja viiendana, ootas neid ees ka play-off kadalipp. Sealgi tegi Alexander algusest lõpuni kaasa kõik kolm kohtumist ning aitas klubi Inglismaa kõrgliigasse.

Burnley ei visanud pärast üles tõusmist truud tööhobust üle parda ning 38-aastaselt õnnestus Alexanderil viimaks ka Premier League’is väljakule joosta. Saldoks 33 kohtumist ja 7 (!) väravat.

Graham Alexanderi realiseeris Burnley eest 21 penaltit, siis on neist kolm:

Väljalangemisest see Burnleyt siiski ei päästnud ning 2010/11 hooaja veetis Alexander taas Inglismaa esiliigas, enne kui 40-aastaselt luigelauluks tagasi kolmandas liigas mängivasse Prestonisse naasis ja karjäärile joone alla tõmbas. Tema vutitee kogusaldoks kõikide sarjade peale kogunes seega 981 kohtumist ja 131 väravat.

Šotimaa eest penalteid ei löönud

Ahjaa, Šotimaa koondises tegi Alexander debüüdi samuti alles 30-aastaselt ning esindas vahemikus 2002-2009 neid ühtekokku 40 kohtumises. Seal jäi tal väravatearve siiski avamata, sest penaltihierarhias olid eespool sellised mehed nagu James McFadden (1 värav / 2 üritust), Kris Boyd (1/1) ja Kenneth Miller (1/1).

Kuigi nendegi saldo oli enam-vähem viisakas – ainsana eksis ju McFadden – tasub tagantjärele siiski mõtiskleda, miks neile Alexanderit ei eelistatud, kuivõrd karjääri jooksul lõi paremkaitsja kokku 77 penaltit, realiseerides neist üle 90%.

Kui temalt pärast karjääri lõppu uuriti, kuidas ta nõnda heaks sai, paljastas Alexander oma mõttemaailma. „Ma ei harjutanud kunagi väravavahiga, sest see mõjutab sinu mõttemaailma. Nõnda üritad otsida mustreid ja hakkad iseendas kahtlema, lausus ta.

„Sa ei taha mingeid mõttemänge mängida. Minu jaoks on väravavaht ebaoluline. Nende töö on sind häirida, sind segada. Sinu asi on penaltit lüües aga skoorida – isegi kui väravavaht arvab suuna ära,“ jätkas Alexander.

„Ma usun väga positiivsesse mõttelaadi – tunne oma lööki ja jää sellele kindlaks. Sa pead uskuma, et suudad skoorida. Sisestagi endasse, et „ma löön värava“. See ei pruugi küll alati õnnestuda, kuid nõnda annad endale parimad šansid. Isegi kui tead, et väravavaht on teinud sinu osas kodutöö, löö ikkagi penaltit nagu lööd. Sul tuleb olla lihtsalt 100% keskendunud. Kui talitad nõnda, ent eksid, on sul lihtsam iseendaga hakkama saada, kui siis, kui poole löögi pealt ümber mõtled…“

Graham Alexander avamas penaltilöömise telgitagusi: