Kui kaitsjad skoorivad: Reali ja Hispaania koondise tõeline legend

Ronaldo driblab, jookseb ja skoorib! Messi tegi seda jälle! Neymar – võiduvärav! Need on illustreerivad hüüded sellest, mis jalgpalliplatsidel sageli juhtub: staarründaja päästab päeva. Kuid tegelikult on platsil ju veel kümme meest ning ütleb vana jalgpallitõdegi, et kuigi mänge võidetakse ründega, siis tiitleid kaitsega.

Seega, et parandada (vuti)maailma ebaõiglust, kutsume teid Olybet.TVga kümneosalisele sarjale, kus teeme juttu kaitsjatest. Kuid et asja vähe seksikamaks muuta, räägime jalgpalliajaloo resultatiivseimatest tagalameestest.

Vastava tabeli kolmandalt realt leiame Madridi Reali legendi Fernando Hierro, kes virutas ainuüksi Hispaania kuningliku klubi eest üle saja värava. Paraku polnud mehe lõpp Realis aga nii ilus, nagu võinuks eeldada…

Kiire läbimurre Realis

Malaga külje alt Velezist pärit Hierro omandas esimesed vutitõed just kodukandis, enne kui 18-aastaselt Valladolidi siirdus. Nende eest tegi ta 1987. aastal ka La Liga debüüdi, kuid pikalt tagalamees sinna paigale ei jäänud, sest kaks aastat hiljem tuli uksele koputama juba Real.

Madridis alustas ta kaitsjana, tehes debüütaastal skoori seitsmel puhul, kuid kui toonane peatreener Radomir Antic oli täpsemalt näinud, millise teemantiga on hispaanlase näol tegu, otsustas juhendaja Hierro platsil ülespoole nihutada.

90/91 hooajal tegutses Hierro seega alumise poolkaitsjana, kuid aasta hiljem anti talle keskväljal veelgi vabamad käed. Tulemus oli fenomenaalne: Hierro kõmmutas liigas 37 mänguga 21 väravat, olles seeläbi Reali parim väravakütt!

Säärasel skoorimisel oli aga varjukülg. Nimelt lagunes Hierro rünnakule tormamisega Reali kaitse, mis on  – nagu me ka juhtlõigus rõhutame – see, millega tiitleid võidetakse. Kuna Antici käe all Real midagi ei võitnud, otsustas tema järeltulija Benito Floro liigutada Hierro tagasi kaitsesse. Tulemus: Hispaania karikavõit!

Samamoodi talitasid ka järgmised Reali treenerid, kes kaitsepaariga Hierro – Manolo Sanchis samuti edu vilju lõikasid. Jorge Valdano ja Fabio Capello triumfeerised säärase lahendusega Hispaanias, Jupp Heynckes ja Vincente del Bosque omakorda Euroopas.

Tark ohverdus

Kuigi lüke oli edukas, vajas Hierro sellega nõustumiseks ikkagi moosimist. Sest nagu ta 2002. aastal Guardianile antud intervjuus selgitas, ei taandunud ta keskkaitsjaks just kõige meelsamini. „Kaitses olles on mul võimalik distantsilt jälgida, kuidas mäng mu ees lahti rullib. Nõnda olen mitmeid kordi endamisi mõelnud: tuline kahju, et mul pole võimalik sinna tormata ja peale lüüa. Sisimas ma teadsin, et ma ei sündinud siia ilma kaitsjana.“

Kokkuvõttes võib aga väita, et Hierro nägi suuremat pilti ning oli nõus väravalöömisega kaasneva tähesära ja kuulsuse vahetama selle vastu, mis tegelikult loeb: tiitlite! Reali särgis krooniti ta ju kokku viiel korral Hispaania meistriks ja kolmel korral Meistrite liiga võitjaks.

Pealegi, oleks siis nii, et kaitsesse liigutamisega lõpetanuks Hierro skoorimise. Kaugelt sellest! Hispaanlasele usaldati jätkuvalt penaltite ja karistuslöökide võtmise õigus, mida ta ka meelsasti – ja resultatiivselt! – kasutas. Samuti tõusis ta võimaluse avanedes meelsasti palliga ning hoidis kaitsjate lippu kõrgel ka peamängus, skoorides sageli nurgalöökidest.

Millistest arvudest me kokkuvõttes räägime? Reali eest lõi Hierro kõikide sarjade peale 127 väravat, millele varasemas ja hilisemas karjääris lisas veel seitse. Ehk kokku 134 klubiväravat.

Resultatiivne ka koondises

Ent Hierro oli tegija ka rahvusvahelisel areenil. Hispaania koondise eest virutas ta 89 mänguga kokku 29 väravat, olles nõnda ka pikka aega rahvusesinduse suurim väravakütt. Praeguseks on kaitsja vastavas pingereas pudenenud kuuendaks, sest temast on möödunud David Villa (59), Raul (44), Fernando Torres (38), David Silva (34) ja Alvaro Morata (34).

Ainus mõru plekk Hierro karjääris ongi selle lõpp Realis. Nimelt seisis ta kaptenina vankumatult toonase presidendi Florentino Perezi „El Galactico“ lähenemise vastu, kus staaride soetamiseks oldi valmis ohverdama kõik eluliselt vajalikult töömutrid (Claude Makelele, Steve McManaman, Aitor Karanka, Fernando Morientes).

Nõnda löödi 2003. aasta suvel koos peatreener Del Bosquega üle parda ka Hierro, kes 35-aastaselt siirdus esmalt Katari Al-Rayyanisse, kuid lõpetas oma karjääri hoopis Inglismaal Bolton Wanderersi ridades. Muideks, ka Premier League’is õnnestus Hierrol ikkagi pea valgeks saada.

Kui kaitsjad skoorivad edetabel:

10. koht – Kui kaitsjad skoorivad: 200 000ne investeering, mille tootlus üllatas kõiki https://olybet.tv/et/kui-kaitsjad-skoorivad-200-000ne-investeering-mille-tootlus-ullatas-koiki/

9. koht – Kui kaitsjad skoorivad: Brasiilia pommitaja nimega Roberto Carlos https://olybet.tv/et/kui-kaitsjad-skoorivad-brasiilia-pommitaja-nimega-roberto-carlos/

8. koht – Kui kaitsjad skoorivad: sakslaste õlitatud mutter nimega Paul https://olybet.tv/et/kui-kaitsjad-skoorivad-sakslaste-olitatud-mutter-nimega-paul/

7. koht – Kui kaitsjad skoorivad: aegade parim kaitsja, kes kunagi Inglismaad ei esindanud https://olybet.tv/et/kui-kaitsjad-skoorivad-aegade-parim-kaitsja-kes-kunagi-inglismaad-ei-esindanud/

6. koht – Kui kaitsjad skoorivad: Inglismaal sündinud penaltimaestro, kes esindas hoopiski Šotimaad https://olybet.tv/et/kui-kaitsjad-skoorivad-inglismaal-sundinud-penaltimaestro-kes-esindas-hoopiski-sotimaad/

5. koht – Kui kaitsjad skoorivad: mees, keda enamik vihkab, kui omad armastavad https://olybet.tv/et/kui-kaitsjad-skoorivad-mees-keda-enamik-vihkab-kuid-omad-armastavad/

4. koht – Kui kaitsjad skoorivad: Prantsusmaa koondise tugitala, kes alustas karjääri Kostjana https://olybet.tv/et/kui-kaitsjad-skoorivad-prantsusmaa-koondise-tugitala-kes-alustas-karjaari-kostjana/