Kui väravavahid skoorivad: ründajana alustanud puurivaht, kes tuli kuuekordseks kodumaa meistriks

Väravate löömine on jalgpallis tõeline kunst, mida kõige paremini oskavad mõistagi ründajad. Ent maailmas leidub ka poolkaitsjaid ja kaitsjaid, kes on selles äraütlemata mihklid – neist viimaseid oleme teile Olybet.TVs ka juba tutvustanud.

Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et tabloole sattub ka väravavahi nimi ning seda teps mitte omaväravaga seoses. Neid erakordseid puurilukke me teile nüüd järjekordse kümneosalise sarja raames tutvustama hakkamegi.

10. koht – Misael Alfaro (31 väravat)

Resultatiivsete kollkiprite sarja avapaugu eest hoolitseb 42-kordne El Salvadori internatsionaal Misael Alfaro, kellest – ja me võime siinkohal mürki võtta! – lõviosa vutisõpru varem kuulnud pole.

Seda kolmel põhjusel: esiteks on tegemist salvadorlasega, teiseks alustas ta oma vutiteed juba 1988. aastal ning kolmandaks veetis ta kogu oma karjääri – mis oli küll 22 (!) hooaega pikk – kodumaal.

Sõprade poolt Misa’ks, kuid fännide poolt omakorda La Rata’ks kutsutud Alfaro vutitee sai alguse rannikul asuvast La Libertadi väikelinnast, mis on pealinnast San Salvadorist nii 30 kilomeetri kaugusel.

Võitis koguni nelja erineva klubiga

Kuigi seal tegi ta esimesed sammud, siis suurele püünele astus ta esmakordselt ikkagi pealinnas, seda Alianza FC ridades. Esialgu küll varuväravahina, kuid kaasmaalase Gasparin Hernandeze vigastus avas talle ukse, pärast mida Alfaro enam tagasi ei vaadanudki.

Aquí una recopilación de algunos goles del portero salvadoreño Misael Alfaro (@MisaelAOficial) pic.twitter.com/pvyWfPdiIb

— LA LMITA (@LaLomita87) March 23, 2020

Alianzas veetis ta järjest kuus hooaega (1988-1994) tulles viimasel hooajal ka riigi meistriks. Seejärel liikus Alfaro edasi teise kodumaa suure, CD Luis Angel Firpo väravasuule, kus talle riputati kaela järgmised kuldmedalid, tükki kolm (1998, 1999 ja 2000).

Ja sama juhtus ka järgmises klubis (San Salvador FCga meister 2003) ja järgmises (Isidro Metapaniga meister 2007).

Ühesõnaga, Alfarost sai El Salvadoris omamoodi rändkarikas, kes igale poole, kuhu ta läks, aja jooksul ikkagi ühe meistritiitli endaga kaasa tõi. Seda siis nii oma tõrjetega kui ka väravatega, mida ta lõi karjääri jooksul kokku 31.

Valik Alfaro tõrjeid ja väravaid (karistuslöök näiteks alates 1.22):

11 penaltit ja 20 karistuslööki

Kuigi ülemäära täpset statistikat sajandivahetuse El Salvadori jalgpalliliigast pole, on sealsed vutigurmaanid kokku raalinud, et Alfaro 31 tabamusest 11 sündis penaltitest ja 20 karistuslöökidest.

Võib-olla olnuks see saldo isegi suurem, kui tõsine kaelavigastus poleks 2010. aastal tema karjäärile sundpunkti pannud. Samas tasub välja tuua, et Alfaro oli tolleks hetkeks juba 39-aastane, seega ühel hetkel oleks aeg ta vast ikkagi kätte saanud.

Keda siinkohal huvitab, kuidas Alfaro ikkagi nõnda heaks karistuslöökide spetsialistiks sai, siis võti peitub tõsiasjas, et kuni 16. eluaastani tegutses ta väljakumängijana. Või täpsemalt isegi ründajana.

Väravasse kupatati koondises

„Poisina pandi mind väravasse ainult siis, kui meie põhiväravavaht ei jõudnud mängule või kui noortetreenerid eraldi palusid mind. Üldiselt olin ma aga kas ründaja või siis vajadusel ka keskkaitsja,“ on ta kodumaa meediale meenutanud kodulinnas La Libertadis möödunud aastaid.

ÁLVARO MISAEL ALFARO

Parece que no volveremos a ver otro portero en #LMF que se anote goles de tiro libre pic.twitter.com/6xaIBNKQKJ

— @losprovocadores (@losprovocadores) June 2, 2018

Oma sealsete esituste pealt teenis Alfaro kutse ka El Salvadori noortekoondisesse, kus muutus kõik. Nimelt nägi treeneriduo Remberto Santillana ja Lorenzo Marroquin temas „miskit“, mistõttu palusid Alfarol ühes trennis hoopiski postide vahele palusid. Ja sealt ta enam ei lahkunudki…

„Järelikult nad nägid minus midagi, sest kui me hiljem valiksarjas mängisime, siis Mehhiko, Costa Rica ja Jamaica vastu tegutsesin ma juba väravavahina. Ja pärast koondisega kodumaale naasmist päris Alianza minu kohta juba just nimelt väravavahina,“ on ta elumuutvat lüket meenutanud.

Otsust ei kahetse

Kuigi tipptasemel rassiski Alfaro ainult väravavahina, siis sõpradega tänaval mängides – räägime ikkagi Ladina-Ameerikast – tegutses ta jätkuvalt edasi väljakumängijana. „Mulle meeldis nendes mängudes rohkem ründaja olla, kuna väravavahina süüdistati sind alati, kui vea tegid. Lõbu peale mängides võttis see lihtsalt kogu tuju ära,“ on ta selgitanud.

„Väravavahi positsioon on maailmas midagi unikaalset ja kui sul pole selleks vajaminevat iseloomu ja karakterit – sul tuleb nimelt väga palju kriitikat taluda – siis võid sa väga kiiresti koost laguneda,“ on Alfaro veel öelnud ning kinnitanud, et kui ta saaks oma karjääri uuesti alustada, valiks ta ikkagi kollkipri positsiooni. „Alati väravavaht. Salvadori väravavaht!“

Kohtumised Kanada, Guatemalaga

Kui me juba El Salvadorini jõudsime, siis kodumaa värve kaitses Alfaro kokku 42 korral, kuid väravani ta A-koondise eest ei jõudnud. Samuti polnud salvadorlastel – ega ole siiani olnud – asja ühelegi suurturniirile.

Ühtegi suurt võitu Alfarol seega koondisega ette näidata pole. Oma suurimateks saavutusteks peab ta aga 0:0 viiki võõrsil Kanadaga 1998. aasta MM-valiksarjas ja 1:0 võitu Guatemala üle 2002. aasta MM-valiksarjas.

„Me polnud tolleks hetkeks mitu aastat neid võitnud ja Raul Diaz Acre peatabamus oli see, mis meile selle mesimagusa võidu tõi. Need olid ilusad mängud,“ on Alfaro öelnud.

Ja see duell Brasiiliaga

1998. aastal õnnestus tal mängida ka Brasiilia vastu ning kuigi tulemus just ülemäära positiivne polnud – Sambamaa vutivõlurid võitsid Edmundo, Romario ja Elberi (x2) tabamustest 4:0 – on see matš samuti Alfaro jaoks meeles.

„[Nende väravavaht Claudio] Taffarel andis mulle pärast seda mängu oma särgi: seda hoian ma jätkuvalt suure kiindumusega, sest ta on väravavaht, kellele ma terve karjääri alt üles vaatasin,“ on Alfaro öelnud.

Lisaks Taffarelile võib tema kodust leida aga veel kahe brasiillase ürbi: nendeks on Romario ja Rogerio Ceni, kellest me selles seerias samuti edaspidi juttu teeme. Aga seda juba järgmistes lugudes!

P.S. Kui sind huvitab meie „Kui kaitsjad skoorivad“ seeria, siis nende lugudega saab tutvuda siin:

• 10. koht – 200 000ne investeering, mille tootlus üllatas kõiki
• 9. koht – Brasiilia pommitaja nimega Roberto Carlos
• 8. koht – Sakslaste õlitatud mutter nimega Paul
• 7. koht – Aegade parim kaitsja, kes kunagi Inglismaad ei esindanud
• 6. koht – Inglismaal sündinud penaltimaestro, kes esindas hoopiski Šotimaad
• 5. koht – Mees, keda enamik vihkab, kuid omad armastavad
• 4. koht – Prantsusmaa koondise tugitala, kes alustas karjääri Kostjana
• 3. koht – Reali ja Hispaania koondise tõeline legend
• 2. koht – Argentina kangelane, kes pööras Maradonaga tülli
• 1. koht – Barcelona ja Hollandi legend, kes teeb silmad ette isegi ründajatele