Numbreid vaimustava Novak Djokovici teekonnalt

Ta tegi seda ikkagi. Pärast vastuolulist 2022. aastat näis küllaltki reaalne, et Novak Djokovic võib erru minna isegi mitte parima meestennisistina. Tugeva 2023. aasta järel kipub ta end aga kõigi aegade parimana ajalukku kirjutama.

36-aastaselt jõudis Djokovic taas lähedale sellele ühele asjale, mida ta seni saavutada pole suutnud: Suurele slämmile. Triumfidele Austraalias ja Prantsusmaal – esimene neist Rafael Nadaliga viigistamiseks, teine möödumiseks – järgnes meeldejääv etendus Wimbledonis, kuid 20-aastane imelaps Carlos Alcaraz jäi neli tundi ja 43 minutit kestnud lahingus peale.

Järgnenud võit USA lahtistel tõstis Djokovici aga 24 Suure slämmi võidu peale, korrates legendaarse Margaret Courti rekordit. Ta mängud ei ole mängitud. Kas 2024. aasta järel on Djokovicil tiitleid 25, 26 … või 28?

1 – Kirjutamise hetkel on Djokovic taas ATP reitingutabeli esinumber. Seda positsiooni on ta hoidnud karjääri jooksul kokku 392 nädalal (ja loendus jätkub!), seega rohkem kui seitsme kalendriaasta jooksul.

2 – Novakil on kaks nooremat venda Marko ja Djordje, mõlemad samuti professionaalsed tennisemängijad. 32-aastane Marko riputas reketi nagisse 2019. aastal, olles karjääri tipphetkel maailma 571. reket. 28-aastane Djordje jõudis vaevu proffide sekka ja loobus juba 20-aastaselt, nüüd tegutseb ta Serbia Openi turniiri direktorina.

3 – Võiduga 2023. aasta Prantsusmaa lahtistel jõudis Djokovic kaardistamata aladele, saades esimeseks meheks, kes igal Suure slämmi turniiril vähemalt kolmel korral parim olnud. Veel üks triumf Pariisis tõstaks ta Steffi Grafi kõrvale – sakslanna on ainsa tennisistina igal turniiril võidutsenud neli korda.

4 – Kui Novak oli neljane, sai ta vanematelt minireketi ja pehme palli. Sellest kõik algas.

5 – Don Budge 1938, Maureen Connolly 1953, Rod Laver 1962 ja 1969, Margaret Court 1970 ja Steffi Graf 1988 – vaid viis mängijat on tennises jõudnud Suure slämmini ehk võitnud kõik neli suurt võistlust ühel aastal. Djokovic veel nende sekka ei kuulu.

6 – Novak oli kuuene, kui endine Jugoslaavia tennisist ja hilisem treener Jelena Gencic teda tenniselaagris mängimas nägi. “See poiss on suurim talent pärast Monica Selesit,” mõtles Gencic. Temast sai Novaki treener kuni 12-aastaseks saamiseni.

7 – Djokovicil on Wimbledonist ehk paljude hinnangul kõige väärtuslikumalt slämmiturniirilt kirjas seitse esikohta. William Renshaw ja Pete Sampras on samuti seitsme peal, tabelit juhib aga kaheksaga Roger Federer.

8 – 2022. ja 2023. aastal ei lubatud Djokovici kaheksale turniirile, sest ta keeldus koroonavaktsiinist. Vahele jäi kaks Suure slämmi turniiri (Austraalia ja USA lahtised 2022) ning kuus Masters-taseme turniiri. “Ma ei ole kunagi olnud vaktsiini vastu, kuid toetan vabadust valida, mida enda kehaga teha,” märkis Djokovic BBC-le.

9 – Novak kohtus oma tulevase kaasa Jelena Risticiga keskkoolis, neist sai paar 2005. aastal. Abielluti üheksa aastat tagasi, juulis 2014; neil on kaks last, poeg Stefan sündis oktoobris 2014 ning tütar Tara septembris 2017.

10 – Djokovic on kõige edukam olnud Austraalia lahtistel, kus ta on viimase 16 aasta jooksul triumfeerinud kümnel korral. Näib siiski vähetõenäoline, et ta suudaks ületada ühe slämmiturniiri võitude rekordit, mida hoiab Rafael Nadal. Hispaanlane on Prantsusmaa lahtistel võidutsenud 14 korral.

11 – Tennise valitseja võib olla ka polüglott. Novak suudab kõneleda koguni 11 erinevas keeles: serbia, inglise, itaalia, saksa, prantsuse, hispaania, hiina, araabia, jaapani, portugali ja vene keeles.

12 – Djokovici kontol on 24 Suure slämmi võitu, kuid tosinal korral on ta finaalis kaotajaks jäänud. Korra, oma esimeses finaalis 2007. aastal Roger Federerile; viiel korral Rafael Nadalile, kahel Andy Murrayle ja Stan Wawrinkale, hiljuti ka Daniil Medvedevile ja nüüd Carlos Alcarazile.

13 – Tenniseajaloo ühes vägevaimas lahingus kohtus Djokovic Federeriga, aastaks 2019 ja kohaks Wimbledon. Viiesetiline mäng lõppes Djokovici võiduga 7:6, 1:6, 7:6, 4:6, 13:12; serblane oli kolmel korral punkti kaugusel kaotusest, kuid võitles end mängu tagasi. 13. punkt tõi Djokovicile 16. Suure slämmi tiitli, Federeri jaoks jäi see aga viimaseks suureks finaaliks.

14 – Djokovici kõrval on läbi aegade olnud 14 treenerit. Ajalises järjestuses: Jelena Gencic (1993-1999), Nikola Pilic (1999-2003), Dejan Petrovic (2004-2005), Riccardo Piatti (2005-2006), Marian Vajda (2006-2017, 2018-2022), Mark Woodforde (2007), Todd Martin (2009-2010), Dušan Vemic (2011-2013), Boris Becker (2013-2016), Andre Agassi (2017-2018), Mario Ancic (2017), Radek Stepanek (2018) ja Goran Ivaniševic (2019-…).

15 – Djokovici 2015. aastat peetakse kõigi aegade parimaks. Ta mängis 15 järjestikuses finaalis, võitis kolm Suure slämmi turniiri, kuus Masters-turniiri ja ATP finaalturniiri. Ta võitis tol aastal 93,2 protsenti matšidest – Djokovici karjääri keskmine jääb 83 protsendi ligi.

16 – Djokovic oli 16, kui 2006. aasta veebruaris ITF Challenger-taseme turniiril debüüdi tegi. Kodulinnas Belgradis kaotas ta šveitslasele Marco Chiudinellile 3:6, 2:6. Karjääri parimail päevil oli Chiudinelli maailma 52. reket.

17 – Serblaste suureks rõõmuks on nad üks 17 riigist, kes Davis Cupi võitnud. Djokovic aitas kodumaa triumfini 2010. aastal, kui tema üksikmängud päästsid võidu nii avaringis USA vastu kui ka finaalis Prantsusmaa üle. Djokovic oli pidurdamatu, võites kõik seitse mängu.

18 – Kui asjad läinuks teisiti, võinuks Djokovic esindada hoopis Suurbritanniat. 18-aastasena oli õhus võimalus vahetada kodakondsust, kuid lõpuks otsustas ta Serbiale truuks jääda.

19 – Suure edu vastukaaluks on Djokovic võitnud vaid ühe olümpiamedali – pronksi Pekingist 2008. Olümpiamängudel peetud 19 matši on pärast pronksi toonud kaks neljandat kohta (Londonis 2012 ja uuesti Tokyos 2021), 2016. aastal Rios langes ta aga juba avaringis.

20 – Jaanuaris 2008 oli tähtede seis 20-aastase Djokovici jaoks soodne. Ta alistas Austraalia lahtiste poolfinaalis Federeri 7:5, 6:3, 7:6, teisel tabelipoolel üllatas Jo-Wilfried Tsonga Rafael Nadali 6:2, 6:3, 6:2. Prantslane alustas ka finaali võimsalt, kuid Djokovic jäi peale 4:6, 6:4, 6:3, 7:6 ja võitis oma esimese Suure slämmi tiitli.

21 – Üks Djokovici karjääri murdepunkte jõudis kätte 30-aastasena, kui tõsine küünarnukivigastus tema võimekusele pitseri vajutas. Pärast kuus kuud kestnud pausi 2017. aastal naasis ta 2018. aasta alguses võistlustulle, kuid selgus, et lõikus on vältimatu; sama aasta Wimbledoni eel oli ta maailma edetabelis ära käinud ka 21. real. Sealt algas aga uus tõus, pärast eepilises poolfinaalis Nadali alistamist tõstis ta pea kohale oma 13. Suure slämmi trofee.

22 – 1987. aasta 22. mail sündis Novak Djokovic. Tema isa Srdjan oli endine professionaalne suusataja, kes nüüd tegutses suusainstruktorina. Just Brezovica suusakeskuses kohtus ta aasta varem Novaki ema Dijanaga. Sõjast räsitud Serbias kasvamist on Novak tõstnud esile faktorina, mis võimaldas tal maailma tippu tõusta.

23 – Kui Djokovic profina esimesi samme tegi, juhtis meeste kõigi aegade arvestust Pete Sampras 14 Suure slämmi tiitlia. Djokovicil oli käes esimene, kui Federer Samprase kätte sai ja möödagi läks; Federer jõudis 20 peale, siis tegi sama Nadal, siis Djokovic. 2021. aasta sügisel oldi võrdsel pulgal. Nadal spurtis 22 peale, kuid Djokovic püüdis ta kinni ja läks 2023. aasta Prantsusmaa lahtiste võiduga mööda.

24 – USA lahtistel lisandus 24. tiitel – Djokovic jõudis kõrgustesse, mis viimasel poolsajandil eksklusiivselt Margaret Courtile kuulunud. Mida ei suutnud Federer ja Nadal, ei suutnud Serena Williams, ei suutnud Steffi Graf, Djokovic suutis.

Ei ole keeruline näha Djokovici piire nihutamas. 2024. aasta ootab. Veel üks võimalus Suure slämmi püüdmiseks, veel üks võimalus olümpiakullaks. Oleme tunnistajateks millelegi suurele.