Euroliiga play-off: mis on olnud tasavägistes seeriates määrav?

Korvpalli Euroliigas võivad sel nädalal selguda kõik finaalturniiril osalejad, ent on üpris tõenäoline, et vähemalt üks seeria venib otsustava viienda kohtumiseni.

Sama enesekindlalt võib väita, et üks seeria saab selle nädalaga kindlasti läbi. Nimelt on tiitlikaitsja Madridi Real Baskonia vastu mängudega 2:0 ees ning Baskimaa klubi pole andnud põhjust arvata, et nad suudaksid sel nädalal pealinnaklubi vastu mõlemad kohtumised võita.

Kõikides ülejäänud paarides on aga seis 1:1. Olgu meelde tuletatud, et seeriad kestavad kolme võiduni.

Tel Avivi Maccabi vs. Ateena Panathinaikos (30. aprill, 20:00, 2. mai, 21:45)

Maccabi jaoks on kõige olulisem küsimus, kas võistkonna liider Wade Baldwin saab Iisraeli klubi aidata või mitte. Ameeriklane vigastas reit esimese mängu neljanda veerandaja alguses ning jättis järgmise kohtumise vahele. Tema puudumisel said olulisema rolli Lorenzo Brown ja Tamir Blatt, kes täitsid seda hästi.

Panathinaikose poolelt jääb kindlasti eemale ääremängija Juancho Hernangomez, keda vaevab probleem sääremarjaga. Kuigi hispaanlane oli esimeses mängus heas, pole tema puudumine mingi kabelimats. See tähendab lihtsalt, et Dinos Mitoglu peab rohkem mängima, aga tal on nii jaksu kui ka kvaliteeti.

Seni on selles seerias Panathinaikose üheks nõrgemaks kohaks olnud kaitselaua kontrollimine. Maccabi on kahes mängus võtnud keskmiselt 12,5 ründelauda ning ehkki sealt on tulnud omajagu lihtsaid punkte, oleks vale öelda, et Oded Kattashi hoolealused on rünnakul kolmesekundiala valitsenud.

Miks? Sest Panathinaikos on lähiviskeid tabanud lihtsalt imelise protsendiga ja Mathias Lessort on saanud korvialust valitseda. Prantslase keskmised näitajad on 16,5 punkti ja seitse lauapalli, tema takistamiseks on tehtud 8,5 viga mängu kohta ja punktisaak võiks olla veelgi kõrgem, kuid tsenter on vabaviskejoonel kõrbenud ja tabanud vaid 44%. Tegelikult on ta märksa parem vabaviskaja.

Tema kõrval pole Maccabi kuidagi saanud hakkama mängujuhi Kostas Sloukase pidurdamisega. Kreeklane on seerias keskmiselt toonud 20,5 punkti ja 8,5 resultatiivset söötu, tabades väljakult 68 ja kaare tagant 50% visetest. 34-aastane rünnakute dirigent oleks nagu elu parimas vormis!

Seeria on seni näidanud ilmekalt, mida emb-kumb peab tegema, et sellest võidukana väljuda. Esimeses mängus ei suutnud Panathinaikos oma kaitset tööle saada ning rünnakule orienteeritud kohtumises on kõigil Maccabit maruraske alistada.

Teises mängus viskas Maccabi enda kohta vähe punkte (79) ja lasi Panathinaikosel visata 95 silma, mis on Kattashi meeste kaitset arvestades täiesti normaalne arv. Ehk kui Panathinaikos tahab finaalturniirile jõuda, on vaja kaitse tööle saada, sest punkte tuleb niiehknaa. Maccabi peab aga tempot kõrgel hoidma, möllama ründelauas ja kiirrünnakutel, et saada võimalikult palju lihtsaid punkte ning mängima korvpalli, kus Panathinaikos ei saa oma kaitset üles seada.

Olympiacos vs. Barcelona (30. aprill, 21:30, 2. mai, 19:45)

Pole mingi üllatus, et tegemist on seeriaga, kus on vistanud kõige vähem punkte: Olympiacose keskmine saak on 73, Barcelonal 76 silma. Niisamuti on klaar, et Olympiacos peab oma edu valemiks mängutempo dikteerimist, sest Georgios Bartzokase juhendatavad mängivad väga aeglast korvpalli ja rünnakul on nende esitus olnud kõike muud kui nauditav.

Aga kaitses on Kreeka hiid olnud lihtsalt imeline. Barcelona on väljakult tabanud vaid 44% visetest, mis on play-off’ide kõige madalam näit.

Barcelona on mõnes elemendis olnud aga suurepärane, mis annab alust arvata, et võib-olla on nad selles seerias isegi pisikesed favoriidid. Näiteks on Kataloonia gigant noppinud 13,5 ründelauda mängu kohta (play-off’ide parim tulemus) ja Olympiacos on nende vastu teinud keskmiselt tervelt 19 pallikaotust (pika puuga halvim) ehk Barcelona on saanud kamaluga teise võimaluse viskeid, mis võivad nõnda tasavägises seerias olla kuldaväärt, sest tulevad need ju olukorras, kus Olympiacose kaitse on paigast ära.

Ja tõele au andes tundub, et Barcelonal on rohkem juurde panna kui Olympiacosel, sest Jan Vesely ja Nicolas Laprovittola on seerias olnud enda haledad varjud. Nende asemel on Barcelona liidriks kerkinud Jabari Parker, kes on toonud keskmiselt 18,5 punkti ja kuus lauapalli, olles tabanud suisa 56% kolmestest.

Eks ole näha, kuidas muudab Olympiacose mängu võistkonna kapteni Kostas Papanikolaou naasmine, kes Barcelona kohtumistes väljakul ei käinud. Ehk suudab ta ellu äratada mängujuhi Thomas Walkupi, kes on küll jaganud tublisti söötu, aga tabanud kaugelt kaheksast viskest kõigest ühe.

Istanbuli Fenerbahce vs. Monaco (1. ja 3. mai, 20:45)

Fenerbahce ootab pikisilmi tagasi tsentrit Johnathan Motleyt, sest Sertac Sanli ega Georgios Papagiannis pole peatreener Šarunas Jasikevičiusele meeltmööda mehed. Sestap on leedulane kasutanud Monaco vastu üsna palju lühikest koosseisu, kus korvialuseid positsioone täidavad ääremängijad Nigel Hayes-Davis ja Nate Sestina.

Pole mingi üllatus, et Fenerbahce on selles seerias keskendunud rünnakul kaugvisetele. Jasikevičiuse käe all on neid tulnud kui Vändrast saelaudu, aga seda põhjusega. Näiteks on Fenerbahce tabanud Monaco vastu kaugviskeid 47%, mis on hiilgav näit.

Kui Monaco tahab jõuda finaalturniirile, pole neil muud varianti, kui Fenerbahce kahurid rajalt natukenegi maha võtta. Sellisel juhul on nad selged soosikud, kuna seni on vürstiriigi esindajate mäng olnud palju mitmekülgsem, sujuvam ja ettearvamatum.

Üllatuslikult on Monaco üheks liidriks kerkinud Donatas Motiejunas. Leedulane on keskmiselt vaid 20,5 minutiga toonud 15 punkti, tabades kolmepunktiviskeid tervelt 63%. Mike James teeb küll numbriliselt mitmekülgset seeriat, aga tegelikult on Fenerbahce temaga päris hästi hakkama saanud, sest näiteks on ameeriklane väljakult tabanud vaid 27% visetest.

Jamesi takistamisel on suurepärast tööd teinud Nick Calathes, kelle seeria keskmised numbrid on 12 punkti, viis korvisöötu ja neli lauapalli. Kaitses on tema panus aga vaat et hindamatu ja väga tuleb kiita tema visketabavust kaare tagant, sest kehva viskajana tuntud Kreeka koondislane on tabanud 60% kolmestest.

Baskonia vs. Madridi Real (1. mai, 21:30, vajadusel neljas mäng 3. mai, 22:00)

Selle seeria saaks kokku võtta väga lühidalt: kui Real pingutab kaitses ja paneb rünnakul palli liikuma, pole Baskonial nende vastu olnud mingit rohtu. Ja sestap oleks see kaheksas maailmaime, kui nad peaksid seeria veel põnevaks tegema.

Aga ühe mängu võiks Baskonia kätte saada küll. Põhihooaeg näitas ilmekalt, et Duško Ivanovići hoolealused on koduväljakul täiesti teist masti meeskond kui võõrsil, pealegi viskas Markus Howard nädalavahetusel Hispaania liigas jälle 36 punkti ehk on löögihoos. Ja kui Howard kogub 30 silma kanti, on Baskonial peaaegu alati võimalus.

Ivanovići elu võiks veidi lihtsamaks teha Chima Moneke naasmine, aga kahjuks on väga tõenäoline, et Nigeerias sündinud, aga USAs ja Austraalias üles kasvanud ääremängija jätab Reali seeria jalavigastuse tõttu täiesti vahele.

Baskonia suurimaks komistuskiviks on olnud kaitse. Real on nende vastu visanud keskmiselt 95,5 punkti, mis on play-off’ide kõrgeim näitaja. Niisamuti on Real noppinud enim lauapalle, andnud enim korvisööte, pannud enim kulpe ja teinud kõige vähem pallikaotuseid. Mõni ime, et nad seerias kindlalt peal on, eks…

Ja muidugi ei saa üle ega ümber Baskonia ahtast rotatsioonist. Mitu põhimeest peavad mängima väga suuri minuteid, sest Ivanovići koosseisus napib sügavust, eriti tagaliinis. Seega pole kehv kaitse põrmugi üllatav, kuna mehed töötavad säästurežiimil ja peavad jõudu jätma ka rünnakuks.