Kui väravavahid skoorivad: puurivaht, kes eelistas värava löömist imelisele tõrjele
Väravate löömine on jalgpallis tõeline kunst, mida kõige paremini oskavad mõistagi ründajad. Ent maailmas leidub ka poolkaitsjaid ja kaitsjaid, kes on selles äraütlemata mihklid – neist viimaseid oleme teile Olybet.TVs ka juba tutvustanud.
Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et tabloole sattub ka väravavahi nimi ning seda teps mitte omaväravaga seoses. Neid erakordseid puurilukke me teile nüüd järjekordse kümneosalise sarja raames tutvustama hakkamegi.
4. koht – Johnny Vegas (45 väravat)
Meie tänase loo nimikangelase puhul on oluline teada, et tema nimi on ka päriselt Johnny Vegas. Või veelgi täpsemalt Johnny Martín Vegas Fernández. Miks me seda mainime? Sest enamik maailmast teab Johnny Vegase nime all hoopiski üht Briti koomikut, kelle päris nimi on aga Michael Joseph Pennington.
Johnny Martín Vegas Fernández on aga Peruu suuruselt kuuendast linnast, 456 000 elanikuga Huancayost pärit väravavaht, kes sai kuulsaks tõrjete, penaltite ja karistuslöökide abil ning kelle karjäär kestis 20 aastat.
Oma vutiteed alustas ta Cantolao ridades, mis pole Peruus küll teab mis suur klubi, kuid mille akadeemiat hinnatakse väga-väga kõrgelt. Tagantjärele hindab sealset karastust kõrgelt ka Vegas, sest nõnda ladus ta profikarjäärile kindla vundamendi.
„Suurtel staadionidel mängimine polnud minu jaoks kunagi probleem, sest mul oli säärane kogemus juba noorest peale olemas,“ on ta Cantalaos veedetud kaheksat noorusaastat hea sõnaga meenutanud.
Sai kiiresti staariks
17-aastaselt liikus Vegas edasi Sport Boysi ridadesse, kellega sõlmis profilepingu. Debüüti tuli tal nende eest siiski omajagu oodata: see juhtus alles 21selt. Samas pärast kinnaste kätte tõmbamist ei võtnud Vegass neid enam vaat, et kunagi ära.
Vahemikus 1997 – 2003 kaitses ta Sport Boysi väravat kokku 189 kohtumises ning kuigi karikad jäid seal võitmata, aitas ta klubi 2000. aastal Peruu meistrivõistlustel (Apertura’l) hõbedale ja järgmiseks aastaks ka Copa Libertadoresesse ehk Lõuna-Ameerika Meistrite liigasse.
Ka isiklikus plaanis olid Sport Boysis veedetud aastad Vegase jaoks edukad. Seitsme hooajaga lõi ta 20 väravat ja 2001. aastal valiti Peruu kõrgliiga parimaks väravavahiks.
Sellest perioodist pärineb mehe sõnul ka tema karjääri parim etteaste, küll kaotusmängust Paraguay klubile Cerro Porteño. Nimelt tegi Vegas kõnealuses kohtumises lihtsalt nii palju imelisi tõrjeid, et vastasmeeskond tuli pärast kohtumist spetsiaalselt tema juurde, et pärida ta vanuse ja kehtiva lepingu kohta.
Tiitel ja rännumehe aastad
Kuigi sellest üleminekust asja ei saanud, siis 2004. aastal otsustas Vegas ikkagi, et on aeg edasi liikuda. Järgmise pooleteise hooaja jooksul esindas ta seejärel Haral Unioni, San Martini ja Melgari värve, kuniks jõudis 2005. aastaks Sporting Cristali. Nende ridades õnnestus tal pea kohale tõsta karjääri esimene ja ainukene Peruu meistritiitel.
Cristali klubis püsis ta kolm hooaega, kuniks taas rännumeheks hakkas. Ja seda sõna otseses mõttes, sest vahemikus 2008 – 2017 kandis Vegas kümne erineva klubi särke. Oma vutiteekonnale tõmbas ta joone alla La Bocanas.
Pärast karjääri lõppu ei kadunud Vegas armastatud ala juurest, vaid hakkas väravavahtide treeneriks. Esialgu töötas ta kõrgliiga klubide juures, kuid praeguseks on jõudnud välja Peruu jalgpalliliidu palgale.
Teadmisi, mida edasi anda, Vegasel sealjuures on, sest iga mees, kel pikkust kõigest 177 sentimeetrit, väravavahina 20-aasta elatist ei teeni. Rääkimata veel siis riigi meistriks tulekust, parima väravavahi trofee võitmisest või ka kolmel korral rahvuskoondise esindamisest.
Chilavegas ja „see tunne“
„Praegu nii lühikesi väravavahte enam Peruu jalgpallis pole. Eks seegi näitab, et olin tehniliselt oma tõrjetega heal tasemel. Ja eks seegi oli plussiks, et lõin väravaid,“ on fännide poole Chilavegaseks ristitud kollkipper öelnud. Miks Chilavegas? Eks ikka Jose Luis Chilaverdi järgi!
Mis puudutab aga väravate löömist, siis see tunne on Vegase sõnul lihtsalt midagi erakordset. „Kui väravavaht skoorib, saab ta hoobilt tuntuks – kõik saavad väga kiiresti aru, et see on miski, mida hakkadki tegema. Sinu klubi fännide jaoks pole need tabamused aga olulised, sest nemad armastavad sind tõrjete pärast.
Sellest hoolimata pean tunnistama, et eelistan värava löömist iga kell ühele imelisele tõrjele. See on lihtsalt jalgpalli kõige imelisem tunne. Aga olla sealjuures veel väravavaht, kõndida teisele poole platsi ja võtta penaltit, kui kõikide eelduste kohaselt ei peaks sa selles hea olema – see lisab sellele selle järgmise tahu,“ on ta öelnud.
Mõttemallide muutmine
Üks asi, mida Vegas soovib treenerina muuta, on vanade mõtemallide kaotamine. „Ajalooliselt on olnud nii, et need, kes pole lapsena trennis palliga ülemäära osavad, pannakse väravasse – see on miski, mida tuleb muuta,“ toob ta näite.
Tema ise oli aga erand, sest läks väravasse priitahtlikult. Kuid see ei tähendanud, et ta sealt välja ei kibelenud. „Mul meeldis väga palliga mängida: käisin väravast väga palju väljas, tegutsedes otsekui liberona,“ on ta meenutanud, kuid möönnud, et tegi seda rohkem naljana.
„Üldiselt harrastasin seda siis, kui meeskond juba turvaliselt, nelja või viie väravaga juhtis, sest siis oli risk väiksem. Samas vanemaks saades hakkas see värava löömise kihk minus suurenema, mistõttu muutusin ka julgemaks,“ sõnab puurivaht, kes „julges“ lõpuks karjääri jooksul lüüa 45 väravat.
Kuigi ainuüksi see number on kollkipri kohta vägagi muljet avaldav saavutus, sahistanuks Vegas ideaalmaailmas värvavõrku rohkemgi. „Karjääri esimeses pooles lõin ma tunduvalt rohkem väravaid kui teises. Sel on aga väga lihtne põhjus: hiljem oli mul lihtsalt tiimikaaslasi, kes olid samuti standardolukordades head. Ent kui see olnuks minu otsustada, löönuks ma standardeid igas võistkonnas, sõltumata sellest, kellega riietusruumi jagasin!“
Kui selles mõttes läks Vegasel „halvasti“, et ta kõrvale tulid paremad standardispetsid, siis teatud mõttes läks peruulasel ka hästi. Nimelt ei sattunud ta kunagi mängima treeneri alla, kes teinuks tema karistus- ja penaltilöömise soovi maha. „Sellega mul tõesti vedas, sest tõtt-öelda julgustasid paljud neist mind isegi kaasa,“ sõnab Vegas lõpetuseks.
Tänu sellele ongi ta meie edetabelis neljandal kohal, olgugi, et paljud väljaandeid omistavad talle ka ajaloo resultatiivsuselt kolmanda kollkipri tiitlit. Miks aga nii, sellest juba järgmises artiklis…
Kui väravavahid skoorivad seeria:
- 5. koht – väravad, mis jäid show, narkosidemete ja skorpionitõrje varju
- 6. koht – Ajaloo resultatiivseim eurooplane tuleb Bulgaariast
- 7. koht – Keeldude kiuste salaja treeninud karistuslöökide spetsialist
- 8. koht – Prohvert, kes sai kuulsaks võõral maal
- 9. koht – Euroopa tippliigade viimane penaltimaestro
- 10. koht – Ründajana alustanud puurivaht, kes tuli kuuekordseks kodumaa meistriks
P.S. Kui sind huvitab meie „Kui kaitsjad skoorivad“ seeria, siis nende lugudega saab tutvuda siin:
- 10. koht – 200 000ne investeering, mille tootlus üllatas kõiki
- 9. koht – Brasiilia pommitaja nimega Roberto Carlos
- 8. koht – Sakslaste õlitatud mutter nimega Paul
- 7. koht – Aegade parim kaitsja, kes kunagi Inglismaad ei esindanud
- 6. koht – Inglismaal sündinud penaltimaestro, kes esindas hoopiski Šotimaad
- 5. koht – Mees, keda enamik vihkab, kuid omad armastavad
- 4. koht – Prantsusmaa koondise tugitala, kes alustas karjääri Kostjana
- 3. koht – Reali ja Hispaania koondise tõeline legend
- 2. koht – Argentina kangelane, kes pööras Maradonaga tülli
- 1. koht – Barcelona ja Hollandi legend, kes teeb silmad ette isegi ründajatele
