Kui väravavahid skoorivad: ründajana alustanud kollkipper, kes säras eredalt ka postide vahel

Väravate löömine on jalgpallis tõeline kunst, mida kõige paremini oskavad mõistagi ründajad. Ent maailmas leidub ka poolkaitsjaid ja kaitsjaid, kes on selles äraütlemata mihklid – neist viimaseid oleme teile Olybet.TVs ka juba tutvustanud.

Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et tabloole sattub ka väravavahi nimi ning seda teps mitte omaväravaga seoses. Neid erakordseid puurilukke me teile nüüd järjekordse kümneosalise sarja raames tutvustama hakkamegi.

3. koht – Jorge Campos (46 väravat)

Meie tänase loo peakangelast, praeguseks 57-aastast Jorge Campost enamikest edetabelitest, mis räägivad resultatiivsetest väravavahtidest, ei leia. Seda põhjusel, et karjääri jooksul tegutses ta üksjagu ka ründajana, kellena tegelikult väravaid põmmutas. Meie sellest ennast aga segada ei lase, vaid räägime teile tema loo.

Jorge Campos Navarrete nägi ilmavalgust Mehhiko rannikulinnas Acapulcos, mis on ennekõike tuntud oma kuldsete plaažide poolest. Rannaliival veetis nooruspõlves üksjagu aega ka Campos, lustides aeg-ajalt ka lainetes. Kuigi surf talle meeldis, siis veel rohkem lummas teda jalgpall.

Kuigi vutiteed alustas ta kodulinnas, liikus Campos täisealiseks saades edasi pealinna Mexico Citysse, et tõmmata selga sealse suurklubi Club Universidad Nacionali särk. Kuna Pumase – nõnda fännid klubi  kutsuvad – ridades mängis toona ka Mehhiko koondise esikipper Adolfo Rios, oli noor Campos pingile naelutatud, mis talle teps mitte meele järgi polnud.

Äkki saaks minuteid ründajana?

Nõnda läks osava pallikäsitlusega vutimees treeneri juurde jutuga, et äkki õnnestuks tal mänguaega teenida ründajana. Nii uskumatuna kui see ka ei kõla, ei saadetud teda selle peale kukele, vaid Camposel õnnestuski hooajal 1988/89 vahetusest sekkudes nõnda esimesed minutid teenida. Ent seda, mis ees ootas, ei oodanud keegi.

Järgmine aasta usaldati Campos – kes oli jätkuvalt klubi hingekirjas kui väravavaht, kellena ka igapäevaselt treenis – ründajana platsile juba algkoosseisus. Tulemus? Kõikide sarjade peale 52 mängu ja 22 tabamust, millega ta oli klubi parim väravakütt.

Kuigi võiks eeldada, et selle pealt kästuks mehhiklasel kindad nurka visata ja kesktormajana edasi leiba teenida, siis legendaarse Riose lahkumisega avanes Pumases hoopiski esikipri positsioon: mille Campos ka sisse võttis. Seega de facto algas meie loo nimikangelase väravavahi karjäär alles hooajal 1990/91.

Säras koduliigas ja koondises

See algus polnud ka sugugi paha, sest kohe esimesel aastal aitas ta Pumasel riigi meistriks tulla. Sealjuures tuli ette olukordi, kus pärast avapoolajal kaotusseisu jäämist saadeti Campos teisel poolajal platsile ründajana. Järgneva viie hooaja jooksul lõi Campos nõnda värava ja edurivi vahet pendeldades Pumase eest kokku 18 väravat.

Samal aastal kui temast sai Pumase esikipper, usaldati Camposele kindad ka Mehhiko koondises – seal algas veelgi suurem tähelend. Nimelt õnnestus Mehhikol tema suurepäraste tõrjete toel purjetada 1993. aasta Copa Americal finaali, kus kaotati lõpuks 1:2 Argentinale.

Kuu aega hiljem säras Campos ka Põhja- ja Kesk-Ameerika meistrivõistlustel ehk Gold Cupil, kus jõuti finaali ja kohtuti põhjanaabri USAga. Kuna uksele oli koputamas Ühendriikides toimuv MM-finaalturniir, oli Gold Cupi finaalmäng justkui selle peaproov: ameeriklasi huvitas, kuidas saadakse hakkama ülekannete ja sellega kaasnevaga.

Saadi hästi, sest telepilt jõudis üle USA miljonitesse kodudesse, kus kõikjal nähti Campose imelisi tõrjeid, värvilist särki ja uhkeid liigutusi. Ühesõnaga: temasse armuti jalamaid ära!

Etteaste MMil ja maailmas kolmas

1994. aasta MMil see armastus aina suurenes, sest Mehhikol õnnestus enda alagrupp Iirimaa, Itaalia ja Norra ees ära võita. Kaheksandikfinaalis Bulgaaria vastu esineti samuti südilt, viies matši penaltiseeriasse, kus Campos esimese löögi ka tõrjus. Tema õnnetuseks eksisid aga kolm koondisekaaslast enda löökidel, mistõttu pudenes Mehhiko ikkagi konkurentsist.

Oma heade esituste najal valiti Campos toona ka maailma paremuselt kolmandaks väravavahiks, ettepoole jäid vaid taanlane Peter Schmeichel ja argentiinlane Sergio Goycochea.

„See oli minu jaoks eriline hetk, kuna mul polnud neid „õigeid“ omadusi, et automaatselt hea väravavaht olla. Praegu selliseid väravavahte, kes jalaga mängida ei oska, peaaegu ei eksisteerigi. Mina panin sellele kõigele aga aluse,“ on viiel aastal järjest ka Mehhiko kõrgliiga parimaks väravavahiks valitud Campos öelnud

1996. aastaks oli temast saanud juba säärane täht, et ta kutsuti Nike’i poolt (super)staaridest – Eric Cantona, Paolo Maldini, Patrick Kluivert, Luis Figo jt – pulbil reklaamklippi, kus head jalgpallurid hävitasid maailmast kurjadest deemonitest.

Mõistes, et temast on saanud omaette fenomen, otsusta Campos sellest ka kasu lõigata ning siirdus mängima USA kõrgliigasse ehk MLSi. Esimesed kaks aastat kandis ta Los Angeles Galaxy, seejärel Chicago Fire’i särki. Viimastega krooniti ta sealjuures ka riigi karikavõitjaks.

Superstaariks tõusnud Campose eestvedamisel läks Mehhiko optimistlikult vastu ka 1998. aasta MMile, kus piirduti aga samamoodi kaheksandikfinaaliga. Suur Saksamaa oli see, kes nad 2:1 võiduga konkurentsist lülitas.

Teatud mõttes lohutust pakkus sellele aasta hiljem toimunud maailmajagude karikaturniir ehk Confederations Cup, kus mehhiklased purjetasid välja finaali ning alistasid seal 4:3 Ze Roberto, Emersoni, Flavio Conceicao, Dida ja noore Ronaldinhoga vürtsitatud Brasiilia.

Euroopa jäi kättesaamatuks

Samal ajal oli Campos naasnud aga kodumaale, kus tõmbas taaas selga Pumase särgi. Jällegi värava ja edurivi vahet pendeldades lõi ta hooajaga nõnga kuus väravat, kuid kulda ja karda sellega enam ei kaasnenud. Mõistes, et tema karjäär hakkab vaikselt läbi saama, kehastus Campos seejärel veel väikestviisi rännumeheks, kandes viimastel hooaegadel Tigresi, Atlante ja Puebla särki, kuniks 2004. aastal vutiteele punkti pani.

Arvestades tema kuulsustja tähesära, on veidi üllatav, et Campos karjääri jooksul kordagi Euroopasse ei jõudnud. Sellel oli aga lihtne põhjus. „Euroopasse siirdumine polnud võimalik, sest Mehhiko klubide poolt minule pandud hinnalipik oli lihtsalt nõnda kõrge,“ on puurivaht ise kahetsusega nentinud.

Veidi sai ta tippvutti nuusutada siiski „Rest of the World“ showmatšidel, kus ta jagas nii riietusruumi kui ka väljakut tõeliste superstaaridega. „Aga kuna me rääkisime kõik eri keeli, siis ei osanud me omavahel ega ka treener meiega eriti suhelda,“ lisas ta muigamisi.

Ahjaa, need särgid!

Tegelikult võib aga väita, et omal moel jõudis Campos nii Euroopasse kui ka igale poole mujale maailmas, sest tema kantud särke teadsid toona lihtsalt KÕIK vutisõbrad. Need olid lihtsalt üks värvikirevam kui teine, olles sealjuures mehe enda disainitud.

Inspiratsiooni selleks sai ta kodulinna Acapulco randadest. „Kui ma profimängijaks hakkasin ja enam surfata ei saanud, siis mõtlesin, et ma pean sama kaifi ja stiili, mida kaldalt nägin, tooma ka palliplatsile. Otsustasin kasutada selleks värve,“ on Campos selgitanud.

„Mu sõber omas Acapulcos riidefirmat ja nõnda see kõik alguse saigi. Palusin temalt alguses mõnginaid disaine, mida seejärel enda äranägemise järgi muutsin. Lastele see kõik meeldis. Neid ei huvitanud, kas ma mängisin hästi või halvasti. Esialgu ei mõelnud ma sellest kui mingist suurest turundusnipist, vaid minu jaoks oli see lihtsalt imitatsioon.“

168 cm kui võimalus, mitte takistus

Seda imitatsiooni läks Camposel mõnes mõttes ka vaja, kuna olles kõigest 168 sentimeetrit pikk, polnud ta just kõige „hirmuäratavam“ väravavaht ründajate jaoks. Samas oskas ta oma tugevused – kiiruse ja mängust arusaama – lihtsalt nõnda hästi enda jaoks tööle panna.

„Ründajana tegutsemine aitas mind ka väravavahina, sest nõnda mõistsin paremini, mida võiksid mu vastased teha. See võimaldas mul valida asendeid ja sättida ennast nii, et olla kiiremini võimeline teatud nurki katma,“ on ta selgitanud.

„Mida rohkem sa väravast välja tuled, seda väiksemaks ründaja jaoks värava teed. Mõndade treenerite arvates võtsin ma seeläbi küll liiga palju riske, kuid võib öelda, et minu jaoks töötas see päris hästi,“ ei kahetse Campos midagi.

Lõpetuseks üks lõbus nope. Kuigi Campos oli Mehhikos üle riigi tuntud, sattusid inimesed teda tänaval nähes aeg-ajalt ka segadusse. „Sageli tuldi minu juurde ja öeldi, sa näed välja nagu Jorge Campos, kuid ta on palju-palju pikem ja tugevam. Ma vastasin selle peale tavaliselt: „Jaa, ning koledam ka!“. Aga kui ma suu lahti tegin, siis saadi aru, et see olen ikkagi mina.“

Kui väravavahid skoorivad seeria:

• 4. koht – Puurivaht, kes eelistas värava löömist imelisele tõrjele
• 5. koht – väravad, mis jäid show, narkosidemete ja skorpionitõrje varju
• 6. koht – Ajaloo resultatiivseim eurooplane tuleb Bulgaariast
• 7. koht – Keeldude kiuste salaja treeninud karistuslöökide spetsialist
• 8. koht – Prohvert, kes sai kuulsaks võõral maal
• 9. koht – Euroopa tippliigade viimane penaltimaestro
• 10. koht – Ründajana alustanud puurivaht, kes tuli kuuekordseks kodumaa meistriks

P.S. Kui sind huvitab meie „Kui kaitsjad skoorivad“ seeria, siis nende lugudega saab tutvuda siin:

• 10. koht – 200 000ne investeering, mille tootlus üllatas kõiki
• 9. koht – Brasiilia pommitaja nimega Roberto Carlos
• 8. koht – Sakslaste õlitatud mutter nimega Paul
• 7. koht – Aegade parim kaitsja, kes kunagi Inglismaad ei esindanud
• 6. koht – Inglismaal sündinud penaltimaestro, kes esindas hoopiski Šotimaad
• 5. koht – Mees, keda enamik vihkab, kuid omad armastavad
• 4. koht – Prantsusmaa koondise tugitala, kes alustas karjääri Kostjana
• 3. koht – Reali ja Hispaania koondise tõeline legend
• 2. koht – Argentina kangelane, kes pööras Maradonaga tülli
• 1. koht – Barcelona ja Hollandi legend, kes teeb silmad ette isegi ründajatele